never
Kuvatud on postitused sildiga vabatahtlikkus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vabatahtlikkus. Kuva kõik postitused
neljapäev, 20. detsember 2012
aitasime nõrgemaid
kolmapäev, 26. oktoober 2011
superviisorid ja mentorid
Eile oli Continuous Actionis superviisorite ja mentorite koosolek. Ehk kokku said kõik kes augustis saabunud vabatahtlikega tegelevad. Superviisorid (ehk vabatahtlike töökohas olevad juhendajad) rääkisid päris huvitavaid lugusid sellest kuidas teine kultuur on ikka nii erinev ja kuidas saab tööd teha inimesega kes ühtegi keelt ei oska :D Eks endal tuli ka Itaalias ette olukordi kui pidi käte ja jalgadega selgeks tegema mida ma tahan ja sellega saab hakkama :P Mentorid siis rääkisid ka kui palju keegi on oma vabatahtlikuga kohtunud ja kas on muresid jne. Minu vabatahtlik on õnneks kiiresti sisse elanud, käib igal pool mööda Eestit jne. Tore oli jälle CA-s käia, toob nii palju mälestusi kaasa, just see Itaalia eelne ootuse aeg jne. Ja alati tuleb tahtmine taas kuskile minna :)
kolmapäev, 27. juuli 2011
üks asi meenus veel
Sain täna mentoriks (inimeseks kes aitab võõral maal sisse sulanduda ning aitab kui probleem või koduigatsus on). Ehk siis mu vabatahtlike organisatsioonist helistati ja küsiti kas tahan Austria vabatahtlikule kes tuleb Saku huvikeskusesse tööle ja hakkab elama Kiisal mentoriks hakata... Muidugi ma tahan. Muidu äkki ta ei leia teed nendest suht pommiaukudest välja, äkki arvab et siin käibki selline elu :P Minuga tal juba igav ei hakka. Kahju et mul Itaalias oma mentori jaoks üldse aega ei olnud, sest minul tekkis kohe kodu tunne ja suuuuuur tutvus ringkond, aga tore ju ikka teada et keegi aitaks kui vaja on :) Nii et ehk siis ka varsti kohtute.
neljapäev, 21. aprill 2011
rahvusvaheline kolmapäev
Eile käisime Liinaga Vapianos söömas. Appi kui hea see hiidkrevettidega salat ikka on! Terve basiilikupõõsa sõime ka ära. Siis läksime edasi Teatri Kohvikusse kohvile. Seal käib ikka palju erinevat rahvast, üksikuid vanainimesi ja kampadega noori. Kuna seal kohvikus on Müncheni vaskset õlut siis koogi asemel läks hoopis see loosi. Kella 19-ex olin ma kutsutud Coninuous Actionisse ühele üritusele. Seal toimus Leedu-Rootsi-Kanada õhtu. Ehk siis uued vabatahtlikud tutvustasid oma kultuuri ja pakkusid süüa, Kanada tantsu õpetati ka. Kohal oli veel vabatahtlikke kes olid mujal käinud ja neid kes mujalt hetkel Eestis töötavad. Lahe oli rääkida inimestega kes sama läbi elasid mis mina. Naljakas, et paljudel on nüüd siin sama tunne mis mul et enam tavalisest päevatööst ei piisa, tahaks kogu aeg midagi teha ja kuhugi minna. Õnneks on noortevahetused ja erinevad koolitused ning paljud meist saavad ka veel EVS-i teha :) Tore õhtu oli.
neljapäev, 17. märts 2011
9-16 märts Türgis noortevahetusel
Nüüd siis ka Türgi blogi, pildid on suht suvalises järjekorras, üritan lihtsalt eredamad hetked esile tuua. Reis oli VÄGA seiklusterohke ning suppeeerrr!!!
9-ndal saabusin juba kell 3:45 lennujaama, kedagi teist polnud. Varsti tulid ka teised Eesti tiimi liikmed ning sõitsime Riiga. Seal pidime 5 tundi ootama ning siis saime Istanbuli lennule. Lennujaamas tabas meid paanika kuna õues oli lumetorm. Ning siis üritati meid igale poole lohistada, küll bussi peale küll hotellidesse jne. Lõpuks leidsime oma bussifirma ning saime rahus maha istuda. Eriti luks buss oli: wifi, pakuti süüa ja juua ja igal ühel oli oma tv. Aaaa, bussijaamas oli meil ka esimene kokkupuude türgi wc-ga :D Ma ei saanud aru mis pidi kükitama peab :P Ja wc-s müüdi veel naistele lehtrit, et saaks püsti pissida :D Mõtlesin osta ja siis suvel õllekal meestega võidu flöödi peal siristada... Teine lugu wc-ga oli kui buss peatuse tegi. Läksime kuskile kempsu, paberit ei olnud, läksin siis onu käest küsima kes oli muidugi umbkeelne, üritasin siis seletada et paberit on vaja, lõpuks ta siis küsis... where I am from? :D aaaaa... õnneks nägin ta laual mingit salfakat ja siis näitasin et sedaaaaa tahan mitte teada kus ta elab!
Bussijaamas saime kohutava toidu osaliseks: herneblöga, riis ja jube lahustuv kohv. 
Kui olime bussiga 4 tundi sõitnud siis sattusime "winter wonder landi". Mitte midagi ei saanud enam aru, mismõttes on rohkem lund kui kodus??? Kohe jäime muidugi kinni ka. Tunni pärast saime taas liikuma aga kuskil kell 2 öösel mingis ime kohas läks bussijuht lihtsalt magama, keegi midagi ei öelnud. Saime siis lõpuks teada et see lumi on siin esimest korda ja täielik kaos, kõik teed kinni ning öö veedame bussis. NORMAALNE! Olime suht paanikas aga midagi polnud teha, tuli leppida. Kokku veetsime bussis 16 tundi ning kohale jõudsime kell 10 hommikul, reis kestis kokku 32 tundi. Ka teised tiimid olid bussidega kinni, Rumeenlastel kestis reis kokku 50 tundi! Kohale jõudes rõõmustas meid see, et oli ainult 2 dušši millest üks kohe katki läks :D Aga lõppude lõpuks olid kõik sihtpunktis Zonguldakis.
Kõige pikem Leedu poiss ja kõige lühem Eesti tüdruk.
Mis ma seal linnas üldse tegin? Olin noortevahetusel. Noortevahetus tähendab seda et kokku tulevad erinevatest riikidest noored - seekord siis Eesti, Türgi, Rumeenia, Ungari, Poola, Leedu ja hakkavad igasugust grupitööd ja workshope tegema, teemaks oli "We all are volunteers". Meie kodulinnaks oli Zonguldak mis on väike ülikoolilinn Musta mere ääres.
Ülikooli juurde oli kolinud kutsu emme koos oma 4-ja pojaga. Iga kord kui me neist möödusime jäime seisma ja 39 inimest tegi awwwwwwwwwww...
See oli ruum kus meil õhtuti koosviibimised olid. Päeval toimusid seal lauatennise mängud nii et esimesel õhtul ootas meid ees "meeldiv" aroom :D
3-el õhtul toimusid riikide tutvustamise õhtud. Vedas, sest tänu sellele saime ka head Türgi toitu maitsta. Kõik Türgi maiustused polegi pahad :P
Kes hästi oskab vaadata näeb kutsikaid.
Väga mõnusad maitseainete poed olid. Ostsin ka kuivatatud aprikoose ja viigimarju ja siis mingi ülihea punase pipra segu.
Zonguldak asub Musta mere ääres, suht must oli ta küll :D Igasugu prügi ujus.
Järsku läks hästi soojaks, saime õues istuda ja ilma nautida. Kõik vahtisid meid suu lahti.
Kahel õhtul saime ka "kodus" olla. Muidu lahkusime magamis kohast kell 9 ja tulime tagasi alles öösel, ma ei tea miks meil seal olla ei lastud, me olime ju korralikud :)
Ühel öösel kukkus mulle vesi kõrva, panin tule põlema ja ohooo terve tuba oli märg :D Torud lõhkesid ja suur uputus tuli. Samal ajal arvasid Poola poisid et äge on wc-st vooliku lohistada ja kõiki pritsida :D Nii et kogu kamp jooksis pidzaamades ringi ja naeris.
Selline vaade avanes ülikooli rõdult.
See on minu buddy Frankie. Esimesel päeval pidi igaüks valima endale sõbra kes su eest nädal aega hoolitseb. Valiti ka secret buddy (salasõber) kelle nime sa ei teadnud, aga ta jättis sulle ümbrikusse kirjakesi ja saatis komme, nii nunnu :)
Sellises ruumis me siis päev otsa töötasimegi. Mängiti igasugu mänge ja arutati erinevatel teemadel. Mingi hetk oli see mäng et: vahetage kohad need kellel on valged sokid, vahetage kohad kõik kes on Eestist, vahetage kohad kõik poisid kellel on kodus tüdruk olemas - mitte keegi ei liikunud :D
Vahepeal tegi nii nalja et tegelikud paljud keelt ei osanud, saime selliseid lauseid kuulda nagu: she are giving in blood, I like your red (tahtis kleit öelda), for my body (tahtis kirjutada et minu sõbrale), aga samas on niiiiiiiiii tore et nad ei karda proovida, mis siis kui sassi läheb!
Iga kord tehti erinevad grupid nii et sai kõigiga koos töötada.
Ülikooli aed.
Ühel päeval jalutasime kõik koos kesklinna et turule minna ja niisama ringi vaadata. Olime suur vaatamisväärsus kuna seal linnas turiste pole, inimesed jäid tänavatel seisma ja vahtisid, nagu loomaaias oleks :D
Seda tooli ma oleks nii tahtnud kaasa võtta, natuke putitada ja oleks esikusse sobinud.
Juba pigistas kuskil +17 välja.
Leedukad olid väga pikad ja korvpalli haiged, igal vabal hetkel olid nad platsil.
Nii mõnus pehme mänd.
Meil oli vabal ajal ka tegemist, läksime parki ja nautisime kohalikku õlut :D Selgus et ungarlased on nagu eestlased, samasugune sarkastiline must huumor :D
Eestlased.
Efes oli kohalik suht ok õlu.
Enne Ungari-Türgi kultuuriõhtut olid Poola poisid väga hea fantaasiaga :D
Leedu tüdrukud ostsid hunniku sõrmuseid ja Leedu poisid olid neid nõus lahkesti demostreerima ja "müüma".
See oli väga lahe mäng :D
Judit oli minu äge Ungari sõps!
Minu buddy Frankie, ka Ungarist. Tänu minule sai kuulsaks see laul - my body your body everybody move your body :D ma asendasin siis body buddyga :D Seda lauldi kogu projekti vältel nii et ma olin kuulus!
Õu mai gaaaad they killed Kenny :D
Awwwwwwww!
Jalutuskäik kaubanduskeskusesse.
Käisime ka mingil näitusel.
Sellised ümbrikud olid meil. Buddy pidi sinust selle joonistama ja sina temast ja siis sai secret buddy sinna sulle kirjakesi jätta.
Eesti tüdrukud.
Õpime Türgi laulu.
Siis kui veel külm oli.
Meie tiim. Eestlased ristiti kõige näljasemateks, meie olime alati esimesed toidusabas, esimesed bussi minekul, esimesed igal pool :D
Kohalikust elust saime teada et kõige ebaviisakam on avalikus kohas aevastada ja et nende lemmik ütlus iga asja peale on: this is not important, dont worry about it, no problem its ok :D Seda pidi igas lauses täpselt nii pikalt kasutama ja igas olukorras, lõpuks hakkasime seda ka ise kasutama sest nii oli kergem elada :D
Mina :D
Zonguldak on tuntud treppide poolest, päev otsa muud ei saanudki teha kui trepist üles alla käia.
Alati peab olema palmiga pilt!
Õudsalt hea asi oli, baari onu lubas kohe ka Stoniasse külla tulla :D
Meie kultuuriõhtu oli koos Leedukatega. Näitasime Tõnis Mäe Koidu taustal Eesti kohta videot ja pakkusime sööke.
Rahvas meie laua ümber, kõik on juba söödud.
Enne pidu tegime ettevalmistusi. Kuna mina olin tiimijuht siis sundisin poisse kilu puhastama :D
Teen ka korraks sellise näo nagu puhastan.
Minu "lapsed".
Karel demostreerib kuidas vanakat peaks jooma.
Enne teistele pakkumist tegime ka ise väiksed shotid.
Meie normaalsena.
Meie mitte normaalsena. Kilu esitlesime Eesti sushina, isegi väga paljud julgesid proovida. Vana Tallinn maitses väga. Peale napse laulsime koos liigutustega Põdramaja ja demostreerisime Annaga Kaerajaani.
Leedukate esitlus, oli mingi laul ja tants.
Kui pidu oli täies hoos siis otsustas Leedu poiss harja võtta ja natukene kraamida :D
Peomeeleolus.
Mesuti ja Emrega, väga naljakad Türgi poisid.
Läksime rahvaga jalutama.
Wauuuu, tahaks ujuma!
Mingi veider UFO teema.
Turul! Oli ikka suuuuuuur küll.
Türklased on tee hullud ning seda nad joovad sellistest väikestest klaasidest.
Söögist. Kahjuks me sõime kooli sööklas ning meile pakuti pea igaks söögikorraks külma riisi või külma makaroni. Suht jube oli külm keefiri-kurgi supp ja siis see käsnakalle kook mis oli nagu veega üle kallatud :D Kõige jubedam oligi see et iga söök oli jääkülm (ka kartulid) ning ilma maitseta, nii et söögile me väga rõhku ei pööranud.
Pidime ise ühe noortevahetuse projketi koostama.
Kahju et see pood kinni oli muidu oleks ka endale Türgi wc soetanud :D
Türgi sümbol Evel Eye, see kaitseb kurja eest. Meie koolitaja sai ka kiirelt sama nimega ristitud sest ta oli kogu aeg nii kurja näoga :D Ühel päeval üritas ta ka nalja teha, läks mingi poisi juurde ja ütles: I have a present for you ja siis tõmbad keskmise sõrme taskust välja ja siis naeris ainukesena selle nalja üle ikka väga pikalt :D
Saiad olid seal ikka väga väga suured.
Igal pool olid mošeed ja 5 korda päevas oli üle linna kostuv kutse palvusele.
Kuulus Türgi kebab, ma hull kebabi sõber pole aga maitsesin ikka ära.
Tavaline lõunamaa meeste meelelahutus.
Ühe päeva veetsime sadamas.
Proovisime kohalikku kala, nime enam ei mäleta. Oli kilu suurune ja nämma!
Mõne lõunasöök :D
Naudime päikseloojangut. Kui koju pidime liikuma siis uurisime kuidas bussi peale saaks, aga siis otsustas üks suvaline onu et viib meid ära, lihtsalt niisama. Toppis 6 inimest autosse ja läksime :D Türklased ei küsi iga sammu eest raha nagu egiptlased.
Sellises toas me 5-ekesi elasime. Mina, Kadri ja Rumeenia tüdrukud. Noortevahetusel tuleb alati arvestada ekstreemsustega, aga kui seltskond on vägev siis elab kõik üle!
Vannituba.
Legendaarne wc. Lõpuks sai kõik selgeks :D Hommikuti 7:30 oli hea vaade, mingi onu lasi survepesuga kõik puhtaks. Türklaste arvates on see hügieenilisem kui meie pott, mõnes mõttes jah aga kui see kõik ümbert täis lastud on siis vist ikka ei ole :D
Interneti tuba.
Viimasel ööl kogunesime rahvaga ühte tuppa ja vaatasime Brünot, magama polnud mõtet minna kuna kell 5 oli taas bussile minek. Kurb oli kõigist lahkuda... Tagasiteel peale selle et buss katki läks midagi hullu ei juhtunud :D Saime 16 tunniga hakkama ja olimegi kodus. Lõppkokkuvõttes ma poleks osanud paremat projekti tahta, sest inimesed olid lihtsalt niiiiii megad, meil sai nii palju nalja ja kõik said hästi läbi. Loodan, et kohtume ikka veel!
9-ndal saabusin juba kell 3:45 lennujaama, kedagi teist polnud. Varsti tulid ka teised Eesti tiimi liikmed ning sõitsime Riiga. Seal pidime 5 tundi ootama ning siis saime Istanbuli lennule. Lennujaamas tabas meid paanika kuna õues oli lumetorm. Ning siis üritati meid igale poole lohistada, küll bussi peale küll hotellidesse jne. Lõpuks leidsime oma bussifirma ning saime rahus maha istuda. Eriti luks buss oli: wifi, pakuti süüa ja juua ja igal ühel oli oma tv. Aaaa, bussijaamas oli meil ka esimene kokkupuude türgi wc-ga :D Ma ei saanud aru mis pidi kükitama peab :P Ja wc-s müüdi veel naistele lehtrit, et saaks püsti pissida :D Mõtlesin osta ja siis suvel õllekal meestega võidu flöödi peal siristada... Teine lugu wc-ga oli kui buss peatuse tegi. Läksime kuskile kempsu, paberit ei olnud, läksin siis onu käest küsima kes oli muidugi umbkeelne, üritasin siis seletada et paberit on vaja, lõpuks ta siis küsis... where I am from? :D aaaaa... õnneks nägin ta laual mingit salfakat ja siis näitasin et sedaaaaa tahan mitte teada kus ta elab!
Bussijaamas saime kohutava toidu osaliseks: herneblöga, riis ja jube lahustuv kohv. Kui olime bussiga 4 tundi sõitnud siis sattusime "winter wonder landi". Mitte midagi ei saanud enam aru, mismõttes on rohkem lund kui kodus??? Kohe jäime muidugi kinni ka. Tunni pärast saime taas liikuma aga kuskil kell 2 öösel mingis ime kohas läks bussijuht lihtsalt magama, keegi midagi ei öelnud. Saime siis lõpuks teada et see lumi on siin esimest korda ja täielik kaos, kõik teed kinni ning öö veedame bussis. NORMAALNE! Olime suht paanikas aga midagi polnud teha, tuli leppida. Kokku veetsime bussis 16 tundi ning kohale jõudsime kell 10 hommikul, reis kestis kokku 32 tundi. Ka teised tiimid olid bussidega kinni, Rumeenlastel kestis reis kokku 50 tundi! Kohale jõudes rõõmustas meid see, et oli ainult 2 dušši millest üks kohe katki läks :D Aga lõppude lõpuks olid kõik sihtpunktis Zonguldakis. 
Kõige pikem Leedu poiss ja kõige lühem Eesti tüdruk. 
Mis ma seal linnas üldse tegin? Olin noortevahetusel. Noortevahetus tähendab seda et kokku tulevad erinevatest riikidest noored - seekord siis Eesti, Türgi, Rumeenia, Ungari, Poola, Leedu ja hakkavad igasugust grupitööd ja workshope tegema, teemaks oli "We all are volunteers". Meie kodulinnaks oli Zonguldak mis on väike ülikoolilinn Musta mere ääres. 
Ülikooli juurde oli kolinud kutsu emme koos oma 4-ja pojaga. Iga kord kui me neist möödusime jäime seisma ja 39 inimest tegi awwwwwwwwwww... 
See oli ruum kus meil õhtuti koosviibimised olid. Päeval toimusid seal lauatennise mängud nii et esimesel õhtul ootas meid ees "meeldiv" aroom :D 
3-el õhtul toimusid riikide tutvustamise õhtud. Vedas, sest tänu sellele saime ka head Türgi toitu maitsta. Kõik Türgi maiustused polegi pahad :P 
Kes hästi oskab vaadata näeb kutsikaid. 
Väga mõnusad maitseainete poed olid. Ostsin ka kuivatatud aprikoose ja viigimarju ja siis mingi ülihea punase pipra segu. 
Zonguldak asub Musta mere ääres, suht must oli ta küll :D Igasugu prügi ujus. 
Järsku läks hästi soojaks, saime õues istuda ja ilma nautida. Kõik vahtisid meid suu lahti.
Kahel õhtul saime ka "kodus" olla. Muidu lahkusime magamis kohast kell 9 ja tulime tagasi alles öösel, ma ei tea miks meil seal olla ei lastud, me olime ju korralikud :) 
Ühel öösel kukkus mulle vesi kõrva, panin tule põlema ja ohooo terve tuba oli märg :D Torud lõhkesid ja suur uputus tuli. Samal ajal arvasid Poola poisid et äge on wc-st vooliku lohistada ja kõiki pritsida :D Nii et kogu kamp jooksis pidzaamades ringi ja naeris. 
Selline vaade avanes ülikooli rõdult. 
See on minu buddy Frankie. Esimesel päeval pidi igaüks valima endale sõbra kes su eest nädal aega hoolitseb. Valiti ka secret buddy (salasõber) kelle nime sa ei teadnud, aga ta jättis sulle ümbrikusse kirjakesi ja saatis komme, nii nunnu :) 
Sellises ruumis me siis päev otsa töötasimegi. Mängiti igasugu mänge ja arutati erinevatel teemadel. Mingi hetk oli see mäng et: vahetage kohad need kellel on valged sokid, vahetage kohad kõik kes on Eestist, vahetage kohad kõik poisid kellel on kodus tüdruk olemas - mitte keegi ei liikunud :D 
Vahepeal tegi nii nalja et tegelikud paljud keelt ei osanud, saime selliseid lauseid kuulda nagu: she are giving in blood, I like your red (tahtis kleit öelda), for my body (tahtis kirjutada et minu sõbrale), aga samas on niiiiiiiiii tore et nad ei karda proovida, mis siis kui sassi läheb! 
Iga kord tehti erinevad grupid nii et sai kõigiga koos töötada. 
Ülikooli aed. 
Ühel päeval jalutasime kõik koos kesklinna et turule minna ja niisama ringi vaadata. Olime suur vaatamisväärsus kuna seal linnas turiste pole, inimesed jäid tänavatel seisma ja vahtisid, nagu loomaaias oleks :D
Seda tooli ma oleks nii tahtnud kaasa võtta, natuke putitada ja oleks esikusse sobinud. 
Juba pigistas kuskil +17 välja. 
Leedukad olid väga pikad ja korvpalli haiged, igal vabal hetkel olid nad platsil. 
Nii mõnus pehme mänd. 
Meil oli vabal ajal ka tegemist, läksime parki ja nautisime kohalikku õlut :D Selgus et ungarlased on nagu eestlased, samasugune sarkastiline must huumor :D 
Eestlased. 
Efes oli kohalik suht ok õlu. 
Enne Ungari-Türgi kultuuriõhtut olid Poola poisid väga hea fantaasiaga :D 
Leedu tüdrukud ostsid hunniku sõrmuseid ja Leedu poisid olid neid nõus lahkesti demostreerima ja "müüma". 
See oli väga lahe mäng :D 
Judit oli minu äge Ungari sõps! 
Minu buddy Frankie, ka Ungarist. Tänu minule sai kuulsaks see laul - my body your body everybody move your body :D ma asendasin siis body buddyga :D Seda lauldi kogu projekti vältel nii et ma olin kuulus! 
Õu mai gaaaad they killed Kenny :D 
Awwwwwwww! 
Jalutuskäik kaubanduskeskusesse. 
Käisime ka mingil näitusel. 
Sellised ümbrikud olid meil. Buddy pidi sinust selle joonistama ja sina temast ja siis sai secret buddy sinna sulle kirjakesi jätta. 
Eesti tüdrukud. 
Õpime Türgi laulu. 
Siis kui veel külm oli. 
Meie tiim. Eestlased ristiti kõige näljasemateks, meie olime alati esimesed toidusabas, esimesed bussi minekul, esimesed igal pool :D 
Kohalikust elust saime teada et kõige ebaviisakam on avalikus kohas aevastada ja et nende lemmik ütlus iga asja peale on: this is not important, dont worry about it, no problem its ok :D Seda pidi igas lauses täpselt nii pikalt kasutama ja igas olukorras, lõpuks hakkasime seda ka ise kasutama sest nii oli kergem elada :D 
Mina :D 
Zonguldak on tuntud treppide poolest, päev otsa muud ei saanudki teha kui trepist üles alla käia.
Alati peab olema palmiga pilt! 
Õudsalt hea asi oli, baari onu lubas kohe ka Stoniasse külla tulla :D 
Meie kultuuriõhtu oli koos Leedukatega. Näitasime Tõnis Mäe Koidu taustal Eesti kohta videot ja pakkusime sööke. 
Rahvas meie laua ümber, kõik on juba söödud. 
Enne pidu tegime ettevalmistusi. Kuna mina olin tiimijuht siis sundisin poisse kilu puhastama :D 
Teen ka korraks sellise näo nagu puhastan. 
Minu "lapsed". 
Karel demostreerib kuidas vanakat peaks jooma. 
Enne teistele pakkumist tegime ka ise väiksed shotid. 
Meie normaalsena. 
Meie mitte normaalsena. Kilu esitlesime Eesti sushina, isegi väga paljud julgesid proovida. Vana Tallinn maitses väga. Peale napse laulsime koos liigutustega Põdramaja ja demostreerisime Annaga Kaerajaani. 
Leedukate esitlus, oli mingi laul ja tants. 
Kui pidu oli täies hoos siis otsustas Leedu poiss harja võtta ja natukene kraamida :D 
Peomeeleolus. 
Mesuti ja Emrega, väga naljakad Türgi poisid. 
Läksime rahvaga jalutama. 
Wauuuu, tahaks ujuma! 
Mingi veider UFO teema. 
Turul! Oli ikka suuuuuuur küll. 
Türklased on tee hullud ning seda nad joovad sellistest väikestest klaasidest. 
Söögist. Kahjuks me sõime kooli sööklas ning meile pakuti pea igaks söögikorraks külma riisi või külma makaroni. Suht jube oli külm keefiri-kurgi supp ja siis see käsnakalle kook mis oli nagu veega üle kallatud :D Kõige jubedam oligi see et iga söök oli jääkülm (ka kartulid) ning ilma maitseta, nii et söögile me väga rõhku ei pööranud.
Pidime ise ühe noortevahetuse projketi koostama. 
Kahju et see pood kinni oli muidu oleks ka endale Türgi wc soetanud :D 
Türgi sümbol Evel Eye, see kaitseb kurja eest. Meie koolitaja sai ka kiirelt sama nimega ristitud sest ta oli kogu aeg nii kurja näoga :D Ühel päeval üritas ta ka nalja teha, läks mingi poisi juurde ja ütles: I have a present for you ja siis tõmbad keskmise sõrme taskust välja ja siis naeris ainukesena selle nalja üle ikka väga pikalt :D 
Saiad olid seal ikka väga väga suured. 
Igal pool olid mošeed ja 5 korda päevas oli üle linna kostuv kutse palvusele. 
Kuulus Türgi kebab, ma hull kebabi sõber pole aga maitsesin ikka ära.
Tavaline lõunamaa meeste meelelahutus. 
Ühe päeva veetsime sadamas. 
Proovisime kohalikku kala, nime enam ei mäleta. Oli kilu suurune ja nämma! 
Mõne lõunasöök :D 
Naudime päikseloojangut. Kui koju pidime liikuma siis uurisime kuidas bussi peale saaks, aga siis otsustas üks suvaline onu et viib meid ära, lihtsalt niisama. Toppis 6 inimest autosse ja läksime :D Türklased ei küsi iga sammu eest raha nagu egiptlased. 
Sellises toas me 5-ekesi elasime. Mina, Kadri ja Rumeenia tüdrukud. Noortevahetusel tuleb alati arvestada ekstreemsustega, aga kui seltskond on vägev siis elab kõik üle! 
Vannituba. 
Legendaarne wc. Lõpuks sai kõik selgeks :D Hommikuti 7:30 oli hea vaade, mingi onu lasi survepesuga kõik puhtaks. Türklaste arvates on see hügieenilisem kui meie pott, mõnes mõttes jah aga kui see kõik ümbert täis lastud on siis vist ikka ei ole :D 
Interneti tuba. 
Viimasel ööl kogunesime rahvaga ühte tuppa ja vaatasime Brünot, magama polnud mõtet minna kuna kell 5 oli taas bussile minek. Kurb oli kõigist lahkuda... Tagasiteel peale selle et buss katki läks midagi hullu ei juhtunud :D Saime 16 tunniga hakkama ja olimegi kodus. Lõppkokkuvõttes ma poleks osanud paremat projekti tahta, sest inimesed olid lihtsalt niiiiii megad, meil sai nii palju nalja ja kõik said hästi läbi. Loodan, et kohtume ikka veel!
Tellimine:
Postitused (Atom)