:))

reisileeeeeee

Kõigepealt saab siis 8-10 veebruar JÄLLE kruiisitada ja Rootsi kunni külastada ja HM-is nõrkemiseni shopata ja laeval diskotada ja pulka ookada ja muidugi ilusas Stockholmis jalutada. Seekord sõidame bussiga ja ei eksi tunnelbanaga ära ;)
ja siis...
... siis 6-13 märts oleme TENERIFEL! Just täna sai siis reis kirja pandud ja lähmegi, juhuuuuuu! Rand, päike, palmid, suur vulkaan, igasugu elukad, Hispaania jube toit ja murjamid HERE WE COME!!! Õpime seekord Hispaania keelt ka nii et saame rohkem aru kui sõnast bailaaar... :)) Ja kui enne ei jõua õppida, siis lennukis ikka jõuab! It´s sexytime baby :P

TEATER

Jaanuaris on siis juba 3 korda teatris käidud ja veebruari alguses ootab üks tükk veel ees. Küll ma olen ikka kultuurne! Kõik etendused olid VÄGA head, soovitan soojalt :)

TINASÕDUR, BALERIIN JA SIGA...

Lavastaja: Ingo Normet
Helilooja: Rein Rannap
Osades: EMTA lavakunstikooli XXIII lennu üliõpilased: Ago Soots, Meelis Põdersoo, Robert Annus, Agnes Aaliste, Andres Oja, Juss Haasma, Martin Mill, Maarja Mitt, Marek Tammets, Kristo Viiding, Uku Uusberg, Elina Pähklimägi, Mart Kase, Marion Jõepera, Maria Lee Liivak, Jekaterina Novosjolova.

"On vahel nukker küll, et kõik on nõnda päris,et laud on lihtsalt laud, et tool pole kajakas.

Kõik võlu kadunud, ei miskit muinasjuttu,on ainult elu jutt, see pikk ja tõsine.

On neid, kes vaatavad, ja neid, kes näevad, nad näevad konnas kurge,

lehmas linavästrikku, see ongi muinasjutt, kohatutest asjadest õhetavapõsine,

istub ja lõkerdab kaugete kinkude takka. Lööb õige muinasjutt kõik hingeuksed valla,

kõik maailm hiilgab siis, ja hing nõnda õhevil; näe - ööbik, baleriin - need jutud on,

kuid millest? Oh, pilved aina pilved meist sõudmas on mööda.

Maailm on jutt, ta räägib, aga millest?

Maailm on jutt, ta räägib, räägib, aga millest?"

Hästi armas lavaka XXIII lennu lastelavastus oli. Mati Unt on põiminud Hans Christian Anderseni igihaljaid muinasjutte. Noored näitlejad laulavad ja tantsivad, mängivad erinevaid rolle, lõbusaid ja kurbi lugusid.
Juba tutvustuses oli kirjas, et on mõeldud lastele vanuses 6-66 ja nii ta ka oli, sest kõigile meeldis :) Mulle ka! Ja Maaritile meeldis ja Kaile ilmselt ka, sest muidu ta poleks seda ju juba 14-ndat korda vaatama tulnud...

AABITSA KUKK...

Lavastaja: Andrus Kivirähk
Mängib: Tõnu Oja

"Aabitsa kukk" on lugu mehest, kellel on olemas aabits ja onu Paul. See on lugu väiksest, lihtsast inimesest. See on lugu uinuvast mõistusest.

Maailmas on nii palju pisikesi inimesi. Nende elu pole kerge, neile tehakse pidevalt ülekohut. Nad on vaesed mehed. Õnneks on ka neil siiski midagi, mille peale loota. Mõni paks raamat, mille sees on olemas vastused kõikidele küsimustele. Mõni tark onu, kes ütleb, mis on õige ja kuidas peab elama. Kui sul on olemas selline raamat ja selline onu, siis polegi elu enam nii raske. Vähemalt ei pea sa enam ise oma peaga mõtlema. Tuleb teha ainult nii nagu raamat ja onud käsivad - ning kõik laabub.

Kõik inimesed kes seni on suhtunud skeptiliselt ühe-mehe lavastusse, lõpetage kohe ära ja minge seda vaatama! Ma pole elusees vist teatris niimoodi naerda saanud. Lihtsalt suppppper näitleja on Tõnu Oja, kõik need näoilmed ja liigutused olid nii päris, et selline tunne tekkis nagu tegelikult olekski see päris reaalne tegelane kes oma lugu jutustab... Ja publikuga suhtles ta ka, me olime muidugi esireas (sest sealt näeb ikka igat kortsu) ja esimesena rääkis ta siis minuga, telefoni teemal rääkisime :D Naersin täie lauluga ja ajasin lolli juttu vastu!

Lavastus rääkis siis natuke põm-põm mehest Maunost (ok tegelt palju, sest tema ainuke haridus oli 8 aastat esimest klassi) kes siis oma elulugu jutustas. Ta oli vaene mees ja sai seetõttu ainult piimast ja saiast koosnevat pudi süüa (nii et kõht oli pidevalt lahti) mida ta ka lahkelt publikule pakkus :D

SADA PADA PUDI KEEDAB,

SEDA PUDI TÄDI KIIDAB.

Tema põhitegevuseks oli Kukeaabitsa lugemine ja kella pealt jälgimine mis kell ja kuhu täpselt naabrid liiguvad. Pärast selgus, et onu Paul tahab seda teada, sest siis ta saab naabritele külla minna ja nende asju kinkgituseks tuua (muidugi siis kui naabreid kodus pole). Aga ükskord oli naaber kodus ja siis koputas onu Palu naabrile pea peale ja siis tuli naabrile une-mati külla...

TUPPA HIILIB UNE-MATI,

AVAB SUURE LIIVAKOTI.

PUISTAB LIIVA LASTE SILMA,

VIIB NAD UNENÄO-ILMA

Naabrimutt tõi talle igast ägedaid riideid kirikust. Venelane oli naabrimutt ja iga kord kui ta "maja ees" oli, siis tegi Mauno akna lahti ja röökis talle aabitsast mingi tarkusetera ja siis veel, et: mis sa seal karjud, ma nagunii midagi aru ei saaaaa, sa oled ju venelane (päris põnev võis nendel olla kes sellel hetkel Draamateatrist mööda jalutasid)!!! Mine metsa milline nokamüts oli, selline hästi kirev, suure nokaga ja kuklal oli ka mingi tilakas ja peale oli suurelt TENERIFE kirjutatud, eriti ajakohane teema ju meile! See meeldis ka kuidas ta käed puusa ajas ja näitas kuidas naabrimees kannu mängib :D

Põhimõtteliselt rääkiski kõikidest kes seal majas elavad ja ka oma surnud vanaemast ja botikutest mida ta vii väga saada tahtis, sest ketsid olid juba nii puruks, et ei saanud õues käia... Põhiline oli muidugi onu Paul, sest tema tõi kingitusi! Tegelikult olidki kõik tegelased ka aabitsas olemas ning ka nende teod ning seetõttu ei näinudki ta selles midagi imelikku kui onu Paul laiba tema kappi peitis, sest onu Paul ütles, et see on nagu kassi ja hiire mäng, et kass püüab hiire kinni ja sööb ära nagu Aabitsaski!
VÄGA LAHE OLI!!!! Plaksutati hästi kaua ja siis kui ta oli mitu korda kummardanud tuli ta ja andis mulle ja Liinale naabrimuti toodud õunad :D Kas pole mitte armas???

MEESTE VARJUPAIK...

Lavastaja: Christian Römer

Osades: Raivo E. Tamm, Tanel Saar, Janek Joost ja Margo Teder

Oma ostuhullude naiste eest põgenedes peidavad Helmut, Eroll ja Lars end ühe ostukeskuse endisesse kütteruumi. Unustusse vajunud ruumist saab nende salajane varjupaik. Igal laupäeval saavad nad seal naiste teadmata veidi enne osturetke lõppu kokku. Purgiõlu, televiisori ja tehnikast rääkimise kõrval tekitavad meeleolu veel jalgpall ja pitsa. Meeste idülli purustab tuleohutusspetsialist Mario, kes nende mehelikkuse pelgupaiga avastab ning neid reeta ja nende peidukoha likvideerida ähvardab.

Kriitik arvas: "Näidend on parim bulvarikomöödia, kus on lihvitud, mõtterikkad dialoogid, palju situatsioonikoomikat, mõndagi järelemõtlemiseks ning eelkõige head meesterollid neljale näitlejale. Vaataja elab kindlasti kaasa, kui neli vennikest oma naiste ostuharjumustega hädas on. Kavalate meeste varjupaigast saab "hädaabikorter", kui naised nende ostupõlgusele reageerida võtavad."

See näidend oli ka ikka väga lahe, juba see õllekastidest ehitatud ruum oli mega. Kusjuures kontsadega oli päris keeruline seal astuda, aga saime kuidagi hakkama. Julmalt sai naerda, aga kõige parem ütlus oli mu meelest ikkagi: naistel ei ole hobisi vaja, sest kui naistel hakkab igav, lähevad nad oma sisemaailma... :))

Aga siiani piinab mind mis kuradi poest on pärit kleit mis Tanel Saarel seljas oli???

Kati minust :)

Jumala vaffa ikka, et me ühel toredal merereisil kohtusime eks! Meil on ikka KÕVASTI nalja saanud ja kindlasti on veel tuhandeid seiklusi ees :P

Before party at Adamsoni 13

kruiisitamine + laevapersonali sebimine

Mismõttes? Mul ei ole mitte midagi mõttes...

kukesupp

Amigo

Hollywoodi sipsikud

pidu millest mitte keegi midagi meelde ei jätnud

spiooni mängud

mullased hapukurgid

jne jne jne... ega kõik ka trükimusta ei kannata ju :)

Aga nii kirjutas siis Kati minust: http://katu-kati.blogspot.com/2007/01/leenu.html

14.01.07. metsas

Mulle meeldivad hommikul sellised üllatused, et vihma asemel on paks lumi!!! Kuna teadsin, et ta külastab meid nagunii ainult korraks tormasime Liinaga metsa. Jalutasime ikka väga väga kaua ja kaugele, isegi kahte kitse nägime! Üks vahtis meid pikalt ja siis otsustas ikkagi ära jooksmise kasuks... Metsast võib leida igasugu põnevaid asju, seekord leidsime siis vihmavarju mille kohe ka osavalt ära kasutasime. Ehitasime lumememme ja panime talle varju kätte, praktiline ju meie kliimas. Ja mul oli õigus... juba õhtuks oli jälle sula :( Nõme talv ma ütlen!!! Aga loodame siis vähemalt, et tänu vihmavarjule on meie memm endiselt püsti ;)
Pilte ka: http://pilt.delfi.ee/album/10993/?page=1

Otepääl sadas täna öösel 20cm lund maha!!!

Otsustage siis ära kas saab normaalselt lund või ei saa... kui ei saa, siis paluks hoopis rannailma mitte 12 kuud kestvat koledat sügist, appppiiiiiii! Aga õnneks saab varsti palmi alla :) A ikkagi... TAHAN ROHKEM LUND!

2007

Jälle jõudis kuidagi märkamatult kätte aeg kui pidime mõtlema: appi appi, mis me vanaastaõhtul teeme! Uurisime kõik Tallinnas asuvad vähegi normaalsed kohad läbi ja veendusime, et no mitte halligi ei toimu... Ja siis läkski mul süda heldeks ja otsustasin enda juures väikse peo teha (mis muidugi paisus SUUREKS peoks). Paar kõnet ja oligi 10 "kodutut" koos kes kõik lubasid tulla.
Vähemalt see oli hea, et midagi ette ei pidanud valmistama. Igaüks võttis süüa, juua ja kohustusliku shampuse (või 2 või 3) ise kaasa. Alguses olid kõik korralikud ja viisakad (va Madis, kes juba minu juurde jõudes oli täitsa süsi... a vähemalt oli tal suuuuuuur kast head ja paremat kaasas!), vaatasime vanaasta TV programmi, sõime ja piibutasime... aga pärast esimesi hotshotte läks asi juba käest ära. Nagu nõiaväel tekkisid juba Jaagu kipsile igasugused roppused, eriti lahe oli lause: TALK TO THE HAND! Mis iseenesest on ju väga loogiline, sest kipsis jalaga ei saa ju rääkida eksju... Nüüd on mul ka plaat mida mitte keegi enam kuulda ei taha, sest see plaat mängis õhtul 9-st hommikul 9-ni... ja seal oli ainult 5 lugu! :D Kohustuslik ABBA häpppi njuuuu jeer, Boten Anna, Digiluuuu lugu (mille videot me Maaritiga hoogsalt esitasime), sulle kes sa kaugel (Maariti peika Rolfi lugu) ja siis you raised me upppppp... Selline muusikavalik siis :D
Enne kui kell 00:00 sai panime Saku pargi poole punuma. Üritasin küll Jaagule Eesti Posti pükse jalga toppida, aga lõpuks olid need ikka hoopis minu kaelas :D Meil oli ka paar pakki mille õhku lasime ja siis tormasime Liina maja taha vanematele head uut soovima. Tormasime nii kõvasti, et päris mitu korda sai ninali kukutud... Aga kõige olulisema asja unustasin mainida... LUMI tuli jälle korraks maha! Terve Saku oli meie lumeingleid ja plahvatus jälgi täis :)
Peale paugutamist suundusime tagasi minu juurde. Kõik olid täiesti läbimärjad nii et tuli kostüümidraamat teha ;) Külalisi ja jooke tuli muudkui juurde. Kõik olid omas elemenis, lauldi ja tantsiti nii et jube kohe :D Mingi kell 3 öösel avastasin, et terve krõpsupakk on keset vaipa laiali puistatud, polnud midagi teha, hakkasin siis tolmuimejaga möllama... kell 3 öösel!!! Vahepeal oli paanika ka, Sebastjan oli kadunud ja rõdu aken lahti, arvasin juba, et ta tegi selle jubeduse peale enesetapu... otsisin ja otsisin teda, aga ei midagi... lõpuks vaatasin siis kapi otsa ja seal ta oligi, vedeles korvi peal ja käsi rippus täpselt niimoodi serva pealt alla nagu näitaks mulle fakki ja nägu oli selline nagu ütleks: fakk juuu muti, otsi kui tahad, mul jumala savi :D Aga olin õnnelik küll kui ta üles leidsin!
Kuskil 5 ajal tuli peaaegu kõigil uni peale, aga mitte mul :D Jutustasime veel 9-ni hommikul tüdrukutega köögis ja siis tuli selline tunne, et tahaks kõik välja visata ja viskasingi :) Järgnes 2 tundi koristamist ja 2 päeva koomat ning kui lõpuks mull tagasi paika loksus olin jälle nagu uus inimene :)
Pildid: http://pilt.delfi.ee/album/10439/