Eelmisele lisaks... unusta ära oma rand :D

Suvi vol2

Ja ma pole ikka Eestis randa jõudnud! Appi! Eelmine nädal näitas kogu aeg, et nädalavahetus tuleb ilus. Ma siis tegingi kaheks päevaks rannaplaanid, aga muidugi see mida terve nädalavahetus polnud oli päike :( Esmasäeval oli ta loomulikult ilusti platsis ja on kuni siiani... nädalavahetuseks lubab vihma!

Reedel tuli mulle Triin maailma parima šampaga külla. Selleks puhkus sai avatud ka Peterburist toodud kaaviar ja lauale panime veel igasugust head paremat. Ega päris šampat ei saa ju vorstisaia peale juua eksole :D Gurmeetasime reede õhtust laupäeva õhtuni.

See on suve juures muidugi jumalik, et saab igasugust värsket kraami näost sisse ajada. Kogume talveks vitamiine :)

Mul oli umbes 2 kuud hirmus Vapiano krevetisalati isu. Pühapäeval sain!

Suvi

Uskumatu, et juba on juuli keskpaik, aga randa ei ole veel saanud (Eestis). Eks mõni soe ilm on olnud, aga muidugi on see alati nädala sees :) Panused on pandud eel seisvale nädalavahetusele!
Aga selle eest on palju lahedaid üritusi toimunud... näiteks nädalavahetus Pärnus...

Eidaperes...

Margis käis külas. Istusime siis nii "Kivi paber käärid" kui ka minu juures. Rohkem pilte ei taibanud teha :D

No ja siis muidugi piiiikkkk suvepäevade nädalavahetus Saaremaal. Sinna sõites oli au Siiri ja Viiviga ühes praamis olla, päris koomiline :D Neljapäeva öösel olime Essi talus, megailus!

Reede ja laupäeva veetsime Karujärve ääres koos oma 70-ne kolleegiga. Naersime kõhud kõveraks ja tantsisime jalad villi :)

Itaalia 2016: Milano-Como-Varenna-Bellagio-Riccione-Rimini-Ravenna

19.06 viis lennuk meid mu lemmik kohta - Itaaliasse. Seekord rändasid koos minuga Heivi ja Maarit, teises pooles ühinesid mõneks ajaks veel 2 tšikki. Maandusime Milaanos ning sealt edasi sõitsime 40 mintsa Como järve äärde. Väga oli vaja ju see George Clooney üle vaadata ja isegi mina polnud seal kandis käinud :D Aga kõigepealt tuli meil oma korter üles otsida. Como kesklinnast oli see umbes 7-10 mintsa bussisõitu. Bussipeatuse ja kõik leidsime üles (peale rongijaamas ekslemist), aga no kaardi järgi selle majani jõudmine võttis megalt aega. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et tegime lihtsalt paar tundi ringe, aga ei suutnud seda õiget kohta üles leida. Õnneks tuli meile üks kohalik appi ja tema abiga leidsime üles. Muidugi oli see kõige lihtsamas kohas üldse, aga google maps oli meile mingit jama ajanud ja erinevaid teid pakkunud. Korter ise oli väga nunnu: 2 tuba, köök, rõdu. Plaan oli hommikusööke ise teha, aga selleni me siiski ei jõudnud, pole meist keegi söögi tegemise fänn, eriti veel puhkuse ajal - ei aitähhhh :D Poodigi ei suutnud minna :D Korteri leidsime Bookingust ja no kui Como kesklinna hinnad olid ikka üüratud, siis selle saime kolme peale ikka väga hea hinnaga. 3 ööd 70.- eur per kärss ehk 23.- eur öö eest!

Tänavanimi oli lahe, kahjuks kraanist siiski Cavat ei tulnud. Omanik oli meile saatnud umbes 8 leheküljelise õpetuse sellest kuidas minna bussi peale, kus maha tulla, kus on maja, kus asub koodiga kapike mille seest võtme saame jne jne. Alguses tundus see jube naljakas, aga ega ilma selle õpetuseta polekski midagi teha saanud. Ta muidugi kõllas ka meile mitu korda, kas kõik on korras ja kas vajame midagi... Lõppkokkuvõttes me temaga ei kohtunudki, sest meie olime kogu aeg lennus ja tema ise hommikul vara tööl, sellepärast oli see koodiga seifikapike väga hea variant. Raha panime pärast postkasti ja asi klaar.

Esimesel õhtul leidsime ühe väga laheda pizza koha. Oli seal olnud lausa 100 aastat ja kõik oli väga ehe. Nämma ka! Vein hakkas nii hästi pähe, et isegi Maarit ei suutnud oma pizzat ära süüa ja hommikul kahetses, et seda kaasa pakkida ei lasknud :D

Kui lõpuks koju saime, siis olime paistes nagu pelmeenid ja nii vässud, et lasime und kohe 9 tundi jutti. Hommikul ärkasime Itaalia hümni saatel ja tegime kiirelt korterist vehkat - no ok, vähemalt 2 tundi töllasime vannitoas ka (mina :D). Comos saimegi need 3 ööd mõnusalt magada, sest ööelu seal ei ole. Magasime ette ära, sest ega reisi teises pooles sellist luksust nagu ööuni ei antud.

Teise päeva hommikul sõitsime Como vanalinna avastama. Hommikusööki nii vara ei pakutud, leppisime siis saiakestega. Endiselt üllatun ma seal alati kohvi hindades, cappucino on kuskil 1,30.- ükskõik kui peenes kohas ja saia sees oli kaua oodatud Nutella :D

Enne meie tulekut oli päris pikalt suured vihmahood olnud ja sellepärast ajaski Como üle kallaste. Jumal tänatud, et meie ei saanud piiskagi.

Como järv asub Põhja-Itaalias Alpide lõunajalamil. Itaalias tuntakse järve ka Lario nime all. Hargikujulise järve uhkuseks on maalilised mäed ning jõukad linnad Como ja Lecco. Juba sajandeid on Como ümbrus meelitanud ligi turiste ja suvitajaid. Järve pindala 146 km², suurim sügavus 410 m. Suuruselt Itaalia kolmas järv peale Garda ja Maggiore järve. Samuti on Como üks Euroopa sügavamaid järvi. Läbi järve voolab Adda jõgi, mis suubub Colico linna ning voolab välja Lecco kohalt.

Turistidele ja lastele see üleujutus muidugi meeldis.

Esimese asjana soetasime endale uued päikseprillid (mina ja Heivi), seda peab alati Itaalias tegema. Sain sellised sinised "cat eyed" nagu olin ammu tahtnud.

Siis töllasime tundide viisi vanalinnas ja ka mõnes poes, et saaks konditsioneeri õhku hingata. Mõnusad on need väikesed vanalinnad kus saab igal pool jala käia.

Toomkirik.

 Como ilus vanalinn.

Spritzi peatus. See on meil traditsiooniline päevajook. Mõnus värske ja peas hakkab zumisema.

Skulptuur Volta auks. Comos oli üldse igasugust põnevat ajalugu liikvel, Volta, kõva siiditehas, Mussolini tapeti seal ära jne.

Päris lahedad veemasinad. Sellise kuumaga ma muidugi ei kujuta ette kuidas nendega sõita saaks, päiksepiste oleks kohe varnast võtta.

Kuskil Bellagios saab vist ujuda ka, üldiselt see väga puhas järv ei tundunud, seal ju nii kõva liiklus.

Edasi suundusime köisraudteele. Eriti luks vagun sõitis ette.

Tunnelis.

Como-Brunate köisraudtee on Como linna ja Brunate küla ühendav köisraudtee Itaalias Lombardias. Raudteeliin on töötanud alates aastast 1894 ja seda kasutavad nii turistid kui kohalikud elanikud. Köisraudtee suurim kalle on 55%. Köisraudtee liin on 1084 meetrit pikk ja sellest esimesed 130 m on tunnelis. Ülejäänud osa liinist kulgeb maapinnal või selle kohal ning sealt avanevad ulatuslikud vaated üle järve ja linna. Raudteel on ka kaks nõudepeatust. Ülemine jaam asub Brunate küla keskuses ja vagunist saab väljuda nii ülemisel kui alumisel tasapinnal. Ülemisest osast leiab väljaku (piazza), mis eraldab jaama masinaruumist, läbi millel oleva galerii on võimalik näha vaguneid vedavat mehhanismi. Ka ülemise jaama ümbrusest avanevad vaated üle Como linna ja samanimelise järve ning see on alguskohaks mitmele ümbritsevatesse mägedesse suunduvale rajale.

Me alguses Maaritiga mõtlesime küll, et jookseme kohe peitu kuna kardame kõrgust, aga see ei olnud üldse hirmus sõit.

Jõudsimegi üles!

Vaated Como linnale.

Kuumarabandus.

Need veekraanid olid eluliselt tähtsad, muudkui täitsime oma pudeleid ja panime vett pähe.

Jätsipeatus. Vist alles esimesed jätsid.

Ületame teed :D

Luiged.

Kohvi on lahe tellida. Mitu korda saime lattet tellides lihtsalt piima :D No ei jää siiani meelde, et see neil tähendabki latte ainult piima :D

Veinipaus. Jube mõnus kui ajaliselt kuskile tormama ei pea. Teedki peatuse ja pole vahet kas sa istud seal tund või 2. Ma pole selline tormaja ja autoga mööda kiirteid sõitev turist, ma tahan ikka eluolu nautida ja mulle pole oluline, et näeksin ühe reisi ajal nii Comot kui Roomat, see pole reaalne ja nii ei jäägi aega nautida ja näha kuidas nn päris elu käib.

Kolmandal päeval kimasime vara sadamasse, sest plaanis oli sõita praamiga Varennasse ja Bellagiosse. Piletimüüja tädi oli konkreetne ja andis head nõu, aga kohe nii konkreetne, et meil tekkis tahtmine igasuguseid lisaküsimusi küsida ja teda natukene ärritada, sest no tegelikult ta oli vist esimene konkreetne teenindaja keda näinud olime, muidu kõik olid ülevoolavalt õnnelikud ja oleks heameelega maast ja ilmast seletanud. Itaalias ongi nii lahe see, et inimesed on siiralt heatahtlikud, alati tullakse appi ka siis kui sa ei küsi. Isegi bussiaegu vaadates on alati keegi kohe kohal ja uurib kuhu tahad minna ja näitab kõik ära.

Hommikukohvi tegime Como kaldal ilusaid vaateid nautides.

Võtsime aeglase praami, et saaks ümbrust nautida ning saime ka teistes linnades maha hüpata. Muidugi me ei teadnud, et ta lausa igas külas peatub.

Rätikud polnud mitte külma pärast vaid päikesekaitseks. Oli ikka kuum küll, isegi sellise tuulega. Ja Heivi jalad "sõi" päike väga naljakatst kohtadest ära.

Huvitav, milline siis nüüd see George Clooney maja on???

Silla tagant paistab kosk.

Clooney sõidab vist just helikopteriga üle :D

Proseccota ei saa :D Neid läks ikka omajagu. Kolmandat klaasi ostes saime juba baarmanile rääkida kust tuleme, kes oleme, kuhu lähme ja terve tema eluloo vastu.

Umbes 3 tundi hiljem jõudsime Varennasse kus saime niisama jalutada ja ilu nautida.

Nendest treppidest ronides tahtis süda seisma jääda. Eks vein ja kuumus tegid oma töö, pole vahet, et trennieit.

Megakõrged puud! Kuna tuul oli kõva, siis seal ääre peal hakkas natukene "kõigutama" küll!

Juhuuu, sain lõpuks Itaalias veiseliha carpacciot süüa! Kuna me muidu kunagi lõunat ei söö, siis õhtusöögiks on see liiga lahja ja sellepärast polegi tellinud. Aga no seekord oli hommikusöök väga varajane ja siis sai ka lõunat võetud ning megahea oli! Kui lõuna söödud, siis läksime taas praami peale - Bellagiosse.

Maariti käsi oli taas asendamatu selfiestick!

Tee mis tahad, vaarikas + šokolaad on ikka lemmik mis lemmik!

Mõlemad linnakesed olid nunnud, aga 2-3 tundi piisab täiesti, et kõik ära näha. Pikemalt seal ei peatuks, sest ööelu on ka ikka vaja!

Kalamehed.

Tagasiteel istusime sees, sest enam ei suutnud päikse käes olla, ka sealt oli hea vaade ja proseccode saatel läks see aeg taas kiirelt.

Siit pildilt paistab see raudtee mida pidi mäkke sõitsime.

 Sellise maa sõitsime siis maha...

 

Õhtul hilja olime tagasi. Tahtsime sinna lahedasse pizza kohta minna, aga Itaalia külakestel on poodidel ja söögikohtadel oma lahtioleku ajad mis meie jaoks on arusaamatud. Ehk siis teisipäeva õhtul olid meie kandis KÕIK kohad kinni. Õnneks siiski üks kebabi/pizza koht oli lahti ja ei pidanud päris nälga jääma. Läksime koju teki alla sööma ja jalkat vaatama.

3 ööd Comos sai mööda ja suundusime rongiga Milaanosse. Pilt "talk to the hand!.

Kuna Riccione rongini oli aega, siis panime kohvrid pakihoidu ja käisime mõne tunni Milaanos linnapeal. Teised ei olnud seal enne ju käinud. Ega seal muud selle väljaku väga polegi, tavaline suurlinn ja omg kui kuum!!! Maarit käis ka Leonardo da Vinci "püha õhtusöömaaega" vaatamas, me chillisem Heiviga baaris, kõigile oma eksole :D

Uhke ostutänav.

Seekord ostsime rongipiletid ette. Oli mingi mega soodukas, et Milaano-Riccione 4 tundi ja 9,90.- eur! Tavaliselt oleme odavate rongidega saanud hinna 24.- kanti ja oleme pidanud Bolognas ümber istuma. Muidugi need 4 tundi olid päris karmid, sest vahepeal konditsioneer ei töötanud ja siis me olime seal pool teadvusetult oma higiloigus :D Aga ikkagi oli äge!!!
Riccionesse saabusime 19 ajal, siis kiire pesu ja siis juba istusimegi oma lemmik restoranis! Üks kelner tuli kohe minu juurde ja ütles, et mäletab mind :D No parem oleks peale nelja aastat mis seal järjest on käidud :D Ma ise tundsin ka nad muidugi ära.

Öösel kappasime juba linnapeal :D Jooksime nagu segased Heiviga rannaklubidesse, sest eelmine aasta olid need vaid 1-ni lahti. Tutkit, see aasta olid üldse kinni! Mis see linnapea endast arvab? Riccione on ju alates 1930-ndatest olnud just noorte seas väga popp koht, Itaalia Ibiza kus on olnud rannaklubid ja väga elav ööelu. Igasgused festivalid ja üritused. Kohalikud on ikka väga närvis, et nüüd on kõik keelatud ja masside asemel on öösel tänavatel tühjus. Mina armastan muidugi Riccionet endiselt, lihtsalt peole peab nüüd Riminisse minema :) Päeval ja õhtul on seal ju ikka väga mõnus ning näeb ainult kohalikke turiste mis minu jaoks on väga oluline.

Piadina :) Heivi sai seda esimest korda ja siis läks loosi kohe 3 õhtut järjest :D

Ricciones mööduski aeg rannas, oma lemmik restoranis ja niisama chillides. Teised käisid veel ka päevatripil San Marinos kus mul oli käidud ja enam uuesti ei tõmmanud.

Üks õhtu pidime lausa paluma, et nad tühjad pudelid ära viiks, piinlik oli :D Meil seda mulliveini ikka kulus, no mis sa teed kui nii kuum on.

Vaade rõdult. Ma olen seal hotellis nüüd 3 korda olnud ja lõpuks saime ka tänavapoolse toa. Meie lemmik restoran on seal kohe all ja siis oli nii hea vaadata, et näe meie laud veel vaba, lähme alla :D Ja see suur Itaalia lipp majade vahel oli kui kirss tordil. Ja endiselt valin selle hotelli kuna seal saab hommikusöögiks muna, peekonit, vorste, juuste, maasikaid, puuvilju ja ma ei tea mida kõike veel.. ja nutellat :D

Kuna Riccione rannaklubid pani jobu linnapea kinni, siis peole pidime Riminisse sõitma. Õnneks pool tundi bussiga. Muidugi paar korda oli see bussisõit päris hirmus, sest masse oli meeletult. Enne klubisse minekut chillisime veel ka teiste tüdrukute juures kes Riminis elasid. Seal oli lahe rõdul istuda, kui jutt kõvemaks läks, siis kohe tuli üks onu rõdu alla ja tegi tsssssstttt :D Seal läks juba pidu käima ja siis läksime taksoga klubisse. Takso on seal ikka kirves, paar km maksis 13.- eur vms, aga kamba peale on ok.

Coconuts ööklubi oli mega! Käisime seal N, R, L ja ikka nii, et koju saime 7-8 ajal hommikul :D Klubis oli 2 saali, ühes rmb ja teises edm. Väga super! Piletit polnud, pidid ostma ühe joogi, et sisse saada. Koksi hind oli 10.- eur, aga see oli suuuuuuur kokteil ja megakange ning ei kasutata mingit jama vaid ikka Bombayd jne, kurgiviiludki sisse. Eestis on kokteil mingi 7.- eur (tavaliselt Viru Valge õudus) ja seda mõõdetakse piinliku täpsusega, et jumala eest rohkem alkot sisse ei läheks. Seal oli suhe nii, et 70% alko 30% toonik. Polnudki rohkem kui 2 vaja terve öö peale osta. Kõik tantsisid ja möllasid, laval olid ilusad meestantsijad ja pidu oli tähistaeva all. Imeline!

Wc-d on ikka öösel tase :D Aga peale Birmat ei hirmuta mind miski. See klubi oma oli veel enam vähem, laupäevasel rannapeol olid need sinised putkad ja seal voolas pottidest juba üle, paak oli täis :D Naersime ennast ribadeks, aga tõesti mind see ei huvita, kui vaja minna, siis vaja minna.

Laupäeval toimus palju poissmeeste õhtuid ja kuna me istusime tänava ääres, siis tahtsid kõik meiega pilti teha :D Seal linnas ju väga palju turiste pole. Naljakas, et nii palju just suht noori abielluvad, eks neil ole see usu värk ka vist üks põhjusi. Aga need kes ei abiellu elavad rahus elu lõpuni emme juures ja naudivad elu :D

25.06 oli Riminis ülilahe üritus ehk "Molo Street Parade" kus lisaks Klingandele esines veel umbes 80 dj-d. Väga lahe oli! Terve linn möllas!!! Saime plikadega Riminis kokku ja liikusime vaikselt pealava poole. Isegi Maarit tuli korraks pidusse :)

Pealavani jõudmine võttis ikka aega küll :D Samas ei olnud midagi hullu, kõik liikusid, keegi ei töllanud ja ei valanud sind joogiga üle.

Vaaterattale igaks juhuks ei läinud :D

Istusime rannas maas ja nautisime ööd. Kõigile kes rääkima tulid jaurasime, et me oleme Canadast. Mõni tark sai aru, et omavahel me ju ei räägi inglise keelt, seletasime siis, et tegelikult oleme Eestist, aga elame Canadas ja tulime siia Esto päevadele (wtf) :D Ise ka ei usu kust alati selline jutt tuleb, jumala usutavalt :D Siis olime me ka veel lesbipaar kes tuli siia oma mesinädalaid veetma ja ikka Canadast. Siis küsiti kus sõrmused on, meil kohe vastus - laseme ühesugused tattood teha... :D Mis on meile imelik, et ka seal üritusel nägi vaid paari purjus inimest, üldiselt on see ikka väga suur erand, nad ei joo ennast kooma nagu Eestis juuakse, paar klaasi veini või 1 koks ja kõik. Üks oli "meie poiss" kes postinajalt postinajale liikus 1m/tunnis ja üks viidi klubist ära nii, et üks turva hoidis jätest ja teine jalgadest :D Ega seal jaurata ei lasta, kui jalgu all pole, siis kohe viiakse ära :D

Rannast läksime edasi muidugi Coconutsi. Seal pidi pidu kestma 7-ni, aga 5 pandi muusika kinni, ei tea kas linnapea ei saanud magada :D Me siis veel sõime ja jaurasime ja mingi 8 saime koju.

Peale pidu :D

Pühapäeval tulid Triin ja Karoliin meile Riccionesse külla. Tegime ühise õhtusöögi ja naersime oma lolluste üle :D Siis jalutasime natsa ringi ja saatsime nad bussi peale. Bussipeatuse juures oli üks hotell kus ees oli mingi istumise koht kus siis muusika mängis ja selline vanainimeste tants käis, et tegi nii mõnelegi noorele silmad ette. Ilmselt oli mingi grupp vanainimesi sinna tulnud, õhtusöök oli söödud, kõik olid mukitud ja nüüd oli tantsuaeg. Üks vanamees neil kambapeale oli, see siis keerutas neid, see keda keerutati oli nii õnnelik no ja siis vahetasid ja siis oli teine õnnelik :D Kõik kes mööda läksid jäid vaatama, see oli lihtsalt nii lahe kuidas nad elu nautisid! Üldse näevad seal vanainimesed nii ilusad välja, ikka punased huuled, soeng ja ilusad riided ka hommikul! Super!
Kui teised bussi peale pandud, siis käisime veel mööda poode, kõik said endale kleidid ja Kiko-st igasuguseid ilusaid asju. Lahe, et poed on seal 00-01ni öösel lahti, mõnus oli kohe käia.

Esmaspäeval tegime päevatripi Ravennasse. Õnneks oli see suhteliselt ligidal.

Vanalinnas.

Mosaiigi teema on seal popp.

Isegi tänavasildid olid nii ilusad!

Turistid. Maaritil on peas kaabu mida mõlemad tahtsime rannas käimiseks osta. Kõigepeal küsisime siis mingist "tšurkade" poest hinda, öeldi 10.- eur, ütlesime ei. Siis hakkas kohe alla minema, et 7, 6, 5. Läksime ikkagi ära ja saime samasuguse kaabu 99.- sendi poest :D

Dante haud.

Suht keeruline sellise kuumaga linnapeal käia. Üritasime ikka mööda tänavaääri ja varjusid käia. Tegime shopingut ka, ma sain niiiiiii ilusad päevitusriided ja olematu hinnaga!

Õhtul vaatasime jalkat, Itaalia võitis ja omg mis tänavatel lahti läks :D Nägime veel ka ma ei tea mitmesaja pealist Harleyde paraadi kes meist mööda sõitsid. Istusime restos nii kaua, et nägime nii Itaalia kui Islandi mängu :D Enne Islandi mängu tulid ratastega meie restosse ombes 10-15 islandlast ja hakkasid siis ka mängu vaatama. Itaallased elasid nende mängule sama kõvasti kaasa kui enda omadele. Islandlastel on selline koera haukumise moodi sõjahüüd vms ja seda nad pidevalt tegid. Üks hetk tuli üks paar oma koeraga restosse ja siis kui nad taas "haukuma" hakkasid, siis tegi koer meie kõrval ka sellise haugatuse, et võpatasime :D Ja siis naersime :D Omanikud noomisid teda ja koer vaatas siis sellise näoga, et "mis ma nüüd tegin, nemad ju ka hauguvad" :D See pilk oli nii siiras :D

Uhke kommipood. Maariti ja Heivi lapsed said sealt põnevaid asju.

Õhtune jalutuskäik.

Riccione rannapromenaad.

Rannapilte seekord väga polegi kuna ma ei viitsinud sinna midagi kaasa tassida. Juhuu, ma ei põlenudki kordagi ära, sest rannas olin suurem osa aja varju all, enam ei taha ära põleda, see oli jube mis Aasias juhtus no ja pruuniks lähen ma nagunii ühe korraga. Eriti mõnus oli seal ennast nende toolide peal välja magada, tõmbasin varju peale, lina ümber ja magasin rahulikult terve päev, vahepeal vette ja siis jälle uni.

Vesi oli mega soe ja krabi ei hammustanud!

Nädalavahetusel oli rahvast palju, muidu oli suhteliselt rahulik.

Maarit tegelikult polnud kuri, ta ütles, et ei oska lihtsalt poseerida :D

Viimased 2 õhtut-ööd trallitasime ikka ka kogu raha eest. Ja ikka oma kallis Esedra restos. Olime väga oodatud püsikliendid :D Öösel leidsime isegi paar kohta kus edasi istuda. Kes see ikka magada tahab.

Paremaid karpe vist polegi saanud, nii suured olid!

Minivein.

Liiga kiiresti saab see tripp alati läbi. Õnneks olin ma ärasõidu päevaks nii väsinud, et eriti ei jõudnud ulguda, magasin hoopis pea rongi laua peal lausa nii, et terve laud tilkus ilast :D Ja jälle oli konditsioneeriga probleeme! Samas 9,90.- eur, suva! Viimase päeva sai ikka jubedalt sõita, rongiga 4 tundi, bussiga tund, lennukiga 2,5... tagasitee ei ole enam üldse nii lõbus.
Oehh, aga nii tore oli see kõik taas! Tahan tagasi!

Näeme järgmine aasta :) Ja lõppu selle aasta Itaalia reisi meenutav lugu...