seenelised 25.09.2007

Tallinn-Helsingi-Peterburg

21-23 september tuli siis selline päris pikk reis ette võtta. Meil on iga kahe aasta tagant töökohaga väljasõit, seekord oli see Peterburi. Kohal oli umbes 18-ne kontori rahvas. Mina olin ainuke eestlane, üks rootslane Stockholmi kontorist, 2 ungarlast Budapesti kontorist, 2 venelast Peterburis ootamas ja ülejäänud soomlased erinevatest Soome kontoritest.

Hommikul vara olin nats paanikas, sest suht tuuline ja vihmane ilm oli, helistasin mitu korda Seakassi bronni keskusesse, et kas laevad ikka väljuvad, õnneks väljusid. Juba sadamas sai kõvasti nalja. Mingi penskarite grupp ootas eskalaatorite juures, seal olid alguses piirded ees (tehakse lahti siis kui passikontroll algab) ning nii kui need avati tormasid kaks mutti trepile, kui olid poole peale jõudnud, siis kukkus esimene mutt täiega sealt alla teisele otsa ja siis nad juba sõitsid üles pea alaspidi. Keegi pani siis eskalaatori teistpidi sõitma ja siis nad sõitsid pea ees alla jälle, lõpuks kui kinni pandi, siis ei saanud nad ikka püsti vaid lihtsalt olid seal seelikud üle pea ja asjad laiali. Lõpuks pika pusimise peale said püsti :D No on siis vaja alati tomata??? Seakassiga oli sõit suht loksutav, aga akna all istudes õnneks paha ei hakanud, ainult kempsus oli veider käia. Helsingis külastasin loomulikult HM-i, kahjuks oli ainult 1,5 tundi aega nii et suuremat rüüstamistööd polnud aega teha, aga mõne asja ikka sain ;) Siis otsisin meie Helsingi kontori ülesse. Jumal issand mis kisa seal kohe lahti läks: näeteee, Leenu tuli Tallinnast! :D Siis tehti ekskursioon ja topiti shampuse klaas kätte :) Päris mitu inimest laekus lõpuks kohale. Edasi suundusime rongijaama kust 15:27 läks Helsingi-Peterburi rong. Meile oli terve kuues vagun bronnitud, ainuke jama oli see, et pidime tagurpidi sõitma :S Rongis olid teenindajateks ehtsad suurte uhkete soengutega vene mammid, kes üritasid püüdlikult soome keelt rääkida, kahju et Genat ja Potsatajat polnud :D Meie vagunis läks muidugi kohe õlle joomiseks ja kisaks kätte ära. Paljud veetsid aega restoranivagunis, aga seal haises nii jubedalt, et ma igaks juhuks seal kaua ei olnud. Sõit kestis kokku 5 tundi, selle aja jooksul kontrolliti passe 4 korda, aga ühel mehele õnnestus mitte ühtegi korda näidata, ei tea kuidas nii :D Vene aja järgi kell 21:56 olimegi Peterburis. Jaam oli umbes sama nagu meie Balta ja jube palju rahvast. Meid ootas buss mis viis meid hotelli. Seal ootas hotellijuhataja kes pistis kohe kõigile klaas viina ja kiluleiva pihku :D Terve hotell Marshall oli meile bronnitud. Palvetasin, et ma oleks üheses toas, sest tõsine kopp oli juba sommidest ees... ja olingi! Megasuur tuba oli, ma alguses ei suutnud kuidagi uskuda, et ma seal üksi olen, isegi padi oli seal nii suur, et ma oleks võinud sellest omale voodi teha :D Natsa siis veel hängiti hotelli baaris ja järsku oligi kell juba 2 öösel ja tuduaeg käes.

Ja siis oligi juba hommik. Magada eriti ei saanud, voodi oli liiga pehme... Hommikusöögilauas hakkas kohe soome rahvuse eripära pihta. Loomulikult nad muna ei söönud ja piima ei joonud, sest kartsid salmonellat ja muid haigusi. Nad on ikka imelikud, igal pool tahavad ainult oma traditsioonilisi asju, makkarat jne. Järgmiseks oli seminar mis kestis õnneks ainult 1,5 tundi ja oli sellises vabas vormis. Siis viidi meid Peterburi kontorisse eskursioonile. Ilus oli, nagu meil, ainult 4 korda väiksem :D Peale külastust pidi järgnema shopingutuur, aga algas hoopis äparduste rada... Tahtsime minna Sannaga Newyorkeri poodi, aga kuna keegi ei teadnud kus see täpselt on, siis ütlesime et vaatame arvutist, et oodake meid siis all. Vaatasime 2 mintsa ära, aga kui alla läksime siis kedagi polnud. Tormasime siis üles tagasi ja mõtlesime, et lähme siis hoopis selle teise Peterburi kontori töötajaga tuurile, aga uksed olid lukku läinud ja üles enam ei saanud. Tagusime siis ukse vastu, aga keegi ei kuulnud. Ega me kellegi mobiili numbrit ka ju ei teadnud, Sanna õnneks enda kontorikaaslase oma teadis ja palus tal selle Peterburi kontori tädiga ühendust võtta. Loomulikult ei saanud ta kedagi kätte. Mõtlesime, et ok siis, lähme ise hotelli tagasi ja siis vaatame mis saab. Aga siis avastasime hoopis, et sisehoovi värav on kinni pandud nii et nüüd olime seal lõksus :D Kokku ootasime siis mingi 50 mintsa enne kui suvaline inimene meile ukse lahti tegi. Olime suht kurjad, sest shoping jäi ju nüüd ära :( Pärast õnneks kuulsime, et mindi poodi kus oli nii kallis, et midagi ikka ei ostetud :P Me siis hoopis jalutasime hotelli ümbruses ja külastasime eht nõuka aegset toidupoodi. Saime siis vähemalt komme ostetud, ma ostsin nostalgia mõttes vana lasteseebi ka :D Ja taas oli õhtu käes ning hakkasime pidulikuks õhtusöögiks valmistuma. Jumal tänatud, et ma Kai pulmadeks sellise uue kleidi ostsin mida sai ka dresscode "must ülikond" puhul kasutada. Õhtusöök oli 5-e tärni hotelli Atoria restoranis. Kohutavalt ilus oli seal, isegi kemps oli selline, et seal võiks vabalt elada :D Meie menüü:

Buffet-pöydän menu:

Cold starters: Assortment of meat and fish zakuski
Hot starters: Mushroom pelmeni with spicy tomato sauce, Smetana and oil

Main course, your choice of:

Salmon Escalope with cream sauce and vegetables
Pike perch with brown butter and walnut sauce
Beef Stroganoff with mashed potato
Chicken Kiev with rice
Dessert: Pear and Almond Tart, Coffee or Tea
Beverages: Free flowing Champagne and 250 gr of Flagman Vodka

Naljakas, et sommid ütlevad ka hapukoore kohta smetana, seda ma enne ei teadnudki. Eelroaks toodi igasugu hõrgutisi millest sommid muidugi midagi ei söönud. Issand kuidas ma ei kannata kui inimesed järeldavad toidu välimusest, et nad seda ei söö, sa ei tea ju enne kui pole maitsenud!!! Nii kitsarinnalised inimesed ikka, täiega! Kusjuures seal ei olnud midagi jäleda välimusega isegi. Pidin 24-ja inimest veenma, et nad pelmeene prooviks, lõpuks nad olid nõus siis proovima kui ma esimesena maitsen! No mida seal maitsta, me ju kogu aeg sööme neid! Kui lõpuks maitsesid, siis ütlesid küll et jumala hea! No vot siis, pole vaja enne siis kaagutada et sa ei söö kui pole maitsenud, see näitab ainult kui mats sa oled! Läksin igatahes täiega närvi seal vahepeal! Õnneks voolas shampus ojadena, nii kui lonksu võtsid valati klaas täis. Mõni mees oli ikka täiesti koomas juba, kahmas käega vaagnatelt toitu otse suhu ja röökis roppusi :S Varsti oli ka ülejäänud seltskond suht napsine ja siis läks laul lahti, iga kontor laulis oma maa joomingu laulu :D Ja siis ühiselt koos liigutustega hämä-hämä-häkki lugu :D (üks soome lastelaul). Iga napsuga kaasnes muidugi mingi toost nagu Venemaal ikka. Üks mutt karjus alati: jolki palki ja Helsingi sekretär: tavataan pöydän alla (laua all kohtume) :D Peeti ka pikki kõnesid mis Veli-Pekkale (meie pealik) pisara silma tõid ja lõpuks anti talle aumärk rinda (VPS sai 20-ne aastaseks). Restomöll käis kuskil 23-ni, siis otsustati edasi minna. Topiti rahvas kahte bussi ja sõit läks öises Peterburi lahti. Sõitsime 1,5 tundi mööda erinevaid klubisi, aga kuskil ei olnud enam nii suurele seltskonnale ruumi :( Mingi aeg avastasime ka, et ühe mehe jätsime kogemata Astoriasse ja et Veli-Pekka on oma aumärgi ära kaotanud... Mindi siis hoopis alko poest läbi ja hotelli tagasi kus toimus ühes sviidis afterparty.

Pühapäeva hommikul ärgates ma isegi mõtlesin juba soome keeles, hirmus hakkas! Hommikulauas kuulsime jälle põnevaid juhtumisi. Üks mees oli öösel paljaks varastatud ja üks plika oli ööklubis kaklema läinud. Osa seltskonnast (need kes väääga purjus olid) läks veel 2 ajal kuskile välja. Seal siis toimus mingi draama Soome ja Vene tüdruku vahel, valati üksteisele jooke pähe, kisti juustest ja peksti. Igatahes silm oli Soome plikal hommikul sinine. Mis kõige naljakam, ta nimi oli Sini ehk siis Sini silm oli nüüd sinine, Sini sinisilm :D Pühapäevane päev oli mõeldud linnaekskursiooniks ja seda ka tehti. Tiirutasime mööda vaatamisväärsusi ja käisime ühes muuseumis kah. See linn on ikka niiiiiiiiii suur, et sellega tutvumiseks kuluks ilmselt kuid. Kõik asjad on seal ülisuured: pargid, monumendid, majad, kirikud jne... Vaffa oli. Pidi veel natsa vaba aega ka olema linnapeal, aga selle aja istusime hoopis liiklusummikus. Ja siis oligi aeg nii kaugel, et hotellist asjad ja rongi peale. Seekord oli ilus Soome rong ja olime esimeses klassis kus oli väga mugav istuda, oma wc ja sai hästi süüa. Sain jälle sommide lollustest osa. Mõned küsimused olid umbes sama lollid kui, et kas eestis ikka elekter on? Või siis üks tädi uuris juuksuri hindasi ja kui avastas et nii odav siis ütles, et ega teil seal nagunii midagi teha ei osata, ma ei julgeks seal lõigata lasta. Aga ennast kiidavad igas asjas taevani, uskumatu oli kuulata! No pange ennast põlema ausõna! Jälle sai siis 5 tundi rongiga sõita. Helsingis ekslesin bussiga sadamasse kus oli taas 3 tundi ootamist. Kõht oli niiiii tühi, aga kuna kell oli palju, siis midagi enam lahti ei olnud. Just siis kui olin nälga suremas istus mu vastas pingile poiss kellel oli terve suur kotitäis burgereid ja friikaid, mõnitate väää??? Surin ära peaaegu. Lõpuks kell 23:35 sain Stari peale. Suur laev oli, aga ma ei jõudnud eriti ringi chillida, keerasin ennast poe ees olevale nahktoolile ja tukkusin suu lahti. Lõpuks kell 02:00 olin Tallinnas! Uskumatult pikk kodutee oli, kokku peaaegu 13 tundi! Ammu pole sellist vässut olnud, sest seal ju ka eriti magada ei saanud, 3 ajal voodisse, mõned tunnid vähkremist ja 8 ülesse. Aga vaatamata mõnedele nõmedatele seikadele oli reis lihtsalt super, sinna tahaks kindasti tagasi minna ja natukene rohkem ringi vaadata :) Suurem osa piltidest on veel kätte saamata, aga mõned siiski: http://pilt.delfi.ee/album/40215/

autode liigud

Reedel jäi siiski Sossi üritus ära, aga no pole hullu, teeme siis järgmine kuu, siis saabki rohkem rahvast tulla :) Nii et kogu reedese õhtu sisustasin ma hoopis oma lemmiktegevuse - koristamisega. Muidu oli mõnus, aga tolmuimeja peksin veitsa puruks. Ülinärvi ajas mind see"lont", läheb kogu aeg keerdu ja siis ei tõmba korralikult. Peab uue ostma, aga Kai, seda 16 000 maksvat ma ikka ei osta :D ostan "veits" odavama, mingi tonnise või nii, leidsin poest juba ilusa rooooooooosa :D Õhtul oli pizza õhtu :P
Laupäeval läksime Kai ja Andrese juurde autoliike tegema. Keidu auto omasi kah :) Käisime proovimas ja katsumas, sõime ja jõime, mängisime aliast (oi kui naljakas see oli). Pidime ka kuskile välja minema, aga järsku avastasime, et upssss kell on juba 4 hommikul, vist ei hakka minema ikka :D Hakkasime siis hoopis filmi vaatama ja siis kohe tuli uni kah! Nii kui jälle üles tõusime panime "Sõbrad" peale ja vaatasime 8 ja 9-ndat hooaega. Seda seriaali võiks lõppmatuseni ikka vaadata! Järsku kadus jälle ajataju ära ja kui järgmine kord kella vaatasime, siis oli see juba 17 õhtul! Me olime mingi 5 tundi järjest Sõpru vaadanud!
See nädal on hea, peab ainult 4 päeva tööl käima ja siis lähen kolmeks päevaks Helsingi-Peterburi tripile, jeeee!

niiii külm!!!

Mul on kodus lausa ebanormaalselt külm, isegi õues on soojem olla ausõna! Toas liikudes on jumala normaalne kanda pakse pükse, kahte pluusi ja villaseid sokke onju, ei ole juuuuu! Täna öösel siis jõudsin sinna maale, et magasin kahe tekiga, paksude pükstega, villaste sokkidega, kahe pluusiga + sinna peale veel paks hommikumalntel! Isegi Sebastjan ei maga enam oma padja peal vaid ronib tekkide alla ja ei tule sealt enne välja kui hommikul kõht ikka väga tühjaks läheb. On see normaalne??? Eiiii! Kõrval trepikoja penskarid pange ennast põlema ausõna (nemad ei luba kütta noh), niiiiiiiiiiiiii külm on, isegi kuivatama pean ennast dushikabiinis, seal vähemalt soe aur... no ei julge välja kuivatama minna ju kui jääkirme kohe nahale tuleb!!! Ma ei ole pingviin ega jääkaru, ei taha enam iglus elada!

IHMEMIES... naera puruks :D

nädalavahetus

Reedel tulid kaugelt Ameerika maalt sugulased külla (Floridast). Onu Gustavi vend oma naisega ja ta poeg oma naisega. Poeg pidi mu ema sõnul minu vanune olema, oli jah... 43-e aastane :D Käisime sellises restoranis nagu "Vanaema juures" pidulikult einestamas. Päris hirmus oli alguses kui inglise keele asemel ainult soome keel tuli, aga lõpuks hakkas jutt juba jooksma. Päris mitu tundi sai seal istutud kohe, hea kui saab teiste raha eest ülikallist toitu süüa ju :D Laiali mindi nagu ikka suurte lubadustega üksteist varsti jälle külastada :P
Laupäeval käisime Keiduga Vändras. Saime uhiuue autoga kimada, bääädiga, BAD on auto registrimärk noh ;) Seal kandis on sügis rohkem kätte jõudnud, meile võiks ka juba rutem tulla see värviliste lehtede aeg, tahaks pargis nende sees sahistada! Ega seal pikalt ei peatunudki, pakkisime auto kurke, tomateid täis ja tagasi linna poole. Enne põikasime ka Eidaperest läbi, seal head seenemetsad. Käisime mitu kohta läbi, kargasime üle kraavide metsa, aga kahjuks kuuseriisikatest polnud haisugi, ainult mõned sitaseened ja üks nõme põdrakärbes kes mulle pähe pesa tegi, aga no loodame, et varsti tulevad seened ikka ka! Õhtul üritasime auto liike natsa teha, aga jäime kogemata magama... :))
Pühapäeval tegime Liinaga pika pika rattasõidu Kiisale ja tagasi ning siis käisime põldmarju mugimas, täitsa valmis juba, teisipäeval lähme korjama. Õhtul sai misse vaadatud, oi jumal kuidas sai naerda! Küsimuse peale "mida sa teeksid kui saaksid ühe päeva nähtamatu olla" vastas neiu, et ta reisiks ümber maailma! No daaaaaa, miks sa pead selleks nähtamatu olema siis, mine ja reisi :D
Aga reedel siis kuulutame klubi-pubi hooaja jälle avatuks, läheb taas mölluks kätte ära ;)

kes küll kuulsustest mind kõige rohkem meenutavad ;)

palve

Varemurrus 1.09.2007

1. september on juba mitu mitu aastat mu jaoks tavaline hea päev, nüüd on hea hommikul akna peal kõõluda ja vaadata kuidas sipsikud kooli lähevad, aga mina ei pea minema ja see on jube hea tunne, sest kunagi ei saa mind enam keegi sundida tahvli ees mata või keemia ülesandeid tegema :D Läksime hoopis ema, Liina ja Keiduga Pärnumaa tripile. Plaan oli üks onn üle vaadata (mis osutus ikka päris koledaks onniks) ning Varemurru laagrit külastada. Kaua sai Lihulas hängida, sest mu ema läks poodi ja isegi Lihula eriti väikses poes suutis ta väga kaua olla! Lõpuks aga jõudsime siiski sihtpunkti. Nii kaua kui teised onni vaatasid päästsin mina tee pealt beebikärnkonna. Vahepeal oli raadiost mingi reklaam, et kui inimesed näevad konni teed ületamas, siis tuleb mingile numbrile helistada, et siis saaks konnade teeraja ära fikseerida, ei tea kas ühe konna pärast peab ka helistama? Vist ikka ei pea onju :D Ja siis läksime maailma kõige ilusamasse ja kodusemasse kohta Varemurru laagrisse. Seal veetsin ma oma elu 14 suve ja mõned talved ka. Nimelt oli emme seal tööl kui ma sündisin ja siis alates esimesest eluaastast saingi ma seal iga suvi hängida. Varsti olin suur laps ja sain rühma minna, emme enam laagris kah ei töötanud nii et mingi 7 suve kõik 3 kuud olin kasvatajatele hea laps (mõnikord)... Laager on juba 13 aastat mingite imelike käes kes enam lastelaagreid ei korralda, ainult suvepäevi. Täiesti nõme, see on ideaalne laagrikoht mitte mingi läbu-urgas. Kuri tädi tuli meile värava peale vastu ja kui ütlesime, et tahame ringi vaadata, siis ütles et üksi ei saa, ta jalutab kaasa ja mingit ekskursiooni siin üldjuhul ei korraldata. Aga kui ma rääkisin talle, et ma olen siin 14 aastat suvitanud, siis kohe muutus jube sõbralikuks ja lasi meil ise ringi vaadata. Naljakas, et nii kohutavalt suur territoorium ja mul on iga nurk ja puu täiesti mällu jäädvustunud, iga asjaga tuli mingi mälestus meelde. Kadakas kus sees ma "elasin" oli niiiii suureks kasvanud, diskosaaliga tuli eriti palju mälestusi meelde :D Näitasin igasugu kohti Liinale ja Keidule ja muudkui seletasin ja seletasin, saaks kuskilt miljoneid, ostaks kohe Varemurru ära ja teeks sinna jälle laagri!!! Tõsiselt nõme lennuk oli endisele lipuväljakule veetud (viimasel aastal sain mina lippu heisata, sest ma olin tõeliselt suur veteran ehk siis kõige pikemalt suvitaja laagri ajaloos) ja kõik kohad olid siniseid peldikuid täis :S Rannas käisime ka, täielik paradiisirand on, järgmine aasta tuleme siia kindlasti telkima. Alati on Varemurrusse minna väga hea meel, aga pärast on kuidagi kurb olla, kõik need mälestused... aga vähemalt oli mul seal parim lapsepõlv! Edasi põrutasime majaka juurde. Sinna korraldati laagri ajal jalgsimatku, pullid ajasid meid taga, aga kohale jõudsime! Majakas oli üle värvitud, aga ümbrus oli ikka sama, nii armas... Siis käisme veel Anxi ex-kodus ka kus olid maailma kõige nunnumad kiisupojad, 4 tükki kohe, tahtsime kõik kaasa võtta :D Palli oli ka äge, vaatas et mis need inimesed passivad seal õues ümber laua ja tuli hüppas hoopis ise laua peale, et kõik teda sügaks :D Minu põhilause: Palli, kus pall on, Palli too pall siia :)