Täna meenus kuidas ma väiksena issile ja emmele sünnipäeva kinke tegin... Kuna oma raha mul ei olnud, siis otsisin elutoa sahtlist asju mida keegi polnud ammu sealt välja võtnud. Arvasin, et kuna nad siin vedelevad, siis vanemad raudselt ei tea, et need olemas on, pakkisingi ilusti ära ja oligi kingitus olemas! Vähemalt olid vanemad tublid ja rõõmustasid siiralt iga kingituse üle ja nii ma siis arvasingi, et olen jube kaval :D Aga olin ju leidlik eks!
Samas emme ja issi ei olnud nii leidlikud, sest minu sünna kingid olid alati kapis ühte ja samasse kohta "peidetud" nii et sain alati enne seal sorida, aga uskuge, üllatunud nägu oskan väga hästi ka siis teha kui juba tean mis pakis tegelt on ;)
Aga jah homme on emme sünnipäev ja mul on tõsine oht saada sugulaste üledoos. Meie terve suguvõsa otsustas sündida talvel, nii et see on nüüd siis kolmas nädalavahetus järjest kui ma neid näen ja ees ootab veel umbes 7, aga ega igale poole ei peagi ju jõudma...
Täitsa hullult sisutihe nädalavahetus oli ikka!!! Reedel olime kultuursed ja käisime FAME vaatamas. Kõigepealt saime hea tünga... kovikus müüdi imeilusat pruuni kooki, mõtlesime et juhuuuu, nii ilusat shokolaadi kooki polegi ammu näinud. Ostsime siis ära ja nii kui lusika sisse lõime saime aru, et tegemist on hoopis linnupiimaga, öäkkkkkkkkkk! Aga etendus oli selle eest ikka super! Uskumatult hästi oskavad ikka inimesed tantsida ja laulda!
Laupäev oli ka tihe, sai natukene asju aetud, perekondlikust üritusest osa võetud ja siis... siis läks hulluks mölluks! Läksime Liinaga Bonnye & Clydesse, sekundiga oli see koht rahvast täis. Ka meie paar sõpra tulid sinna (Jaak ja Allu), sai siis natukene aega igasugu maailma teemadel vesteldud ja siis kadus mõistus ja hull tantsumaraton läks lahti. Siiamaani jalad valutavad... Seekord sai peol kohe eriti palju nalja. Kõigepealt tuli mingi nõme soomlane ja üritas meid endaga Dingo kontserdile vedada, ilmselt me siiski ei läinud, sellegipoolest laulsin ma talle Autiotalo laulust paar rida (teate küll ju see käsi kädesse vetämme... jne :D ). Siis olime leti juures ja jälle tuli mingi nõme välismaalane rääkima, ma siis ütlesin Liinale, et oota üks sekund, ta ostab kohe meile joogid. Ostiski, võtsime joogid ja jooksime ta eest minema :D Oi me oleme pahad, aga samas miks ma peaks joogi eest sinuga juttu rääkima kui sa nii nõme oled!
Wc-s käib alati hull naiste jutuvada. Seekord siis kuulsin kabiinist kuidas abiellumisest räägiti, mõte hakkas kohe tööle ja kui ma siis sealt välja tulin, siis pöördusin nende neiude poole: Tüdrukud... palun ärge abielluge, mul on hetkel väga raske lahutus käsil, isegi sõrmust ei suuda veel ära võtta (näitasin oma sõrmust neile...), järgnes selline ameerikalik häälitsus aaaaaaaaaa, et oi kui hirmus jne jne, päris pikalt sogasin neile seal ja kõik lohutasid ja kuulasid mind :D Pärast saalis üks tüdruk tuli veel rääkima, ma muidugi olin näo ära unustanud ja küsisin et kust ma teda tean, ta siis vastas et wc-s ju rääkisime... Oeh!!!!!! Ise ei suutnud ma naeru kinni hoida.
Tuttavaid oli ikka päris mitu, kõige naljakam oli näha ühte inimest kellega sai kunagi ühel Hispaania reisil käidud... ja juttu jätkus kauemaks! Üks poiss oli päris kurb, sest ma tantsisin temaga päris pikalt, a siis kui tuttavat nägin, siis läksin ära. Ta siis käis ikka seal laua juures õnnetu näoga seismas, aga ma olin karm! Liina oli ka kadunud, naljakas et see koht on nii väike, aga ikka saab ära kaduda. Allu ja Jaak olid ka päris suured tantsulõvid, aga ka neid ma eriti ei näinud. Kui Liina üles leidsin, siis vedasin ta kamba juurde kellega juttu rääkisin ja näitasin, näe... neil kõigil on kalade tatood kaela peal :D Aga olid ju, mingi surfarit teema oli see igatahes, ma väga ei süvenenud või isegi kui süvenesin, siis ei jätnud ma seda meelde.
Mu meelest läks aega jälle liiga kiirelt, ei saanud arugi kui juba kell 5 oli, tuled põlema pandi ja viimase loona kõlas: mis on kodu kus on kodu kus on kodu koht :D Laulsime siis veel seda täiest kõrist, kõik said ka seda kuulda, et ma olen seda lugu laulupeol laulnud ja siis läksimegi ära. Aga ega me siis päris ära ei läinud, eesruumis oli ka tore olla ja segast peksta :D Aga lõpuks ütles turva: hakkame lõpetama... Nii et läksime siis mis on kodu kus on kodu saatel ära, hea et tädi Maie kõrval majas elab!
Hommik oli päris ok isegi, ilmselt olime kõik alko välja tantsinud, natsa sai veel uimerdatud ja eilset meenutatud, päris mitu visiitkaarti oli mulle ka kotti kogunenud... ja siis ajasime jalad alla ja läksime Õlletuppa seljankat sööma, muide, see on seal imeline!!!! Siis veel päev otsa uimerdamist ja kui ma lõpuks jõudsin nii kaugele et autosse läksin, siis avastasin, et keegi idikas on mu vasakpoolse küljepeegli kas ära varastanud või siis puruks sõitnud!!!! IDIOODI KARI ma ütlen, tõsiselt rõõmustav on kaks tonni nüüd uue peale raisata!!! Aga no mis teha... Õhtul sai veel üle pika aja Heivil külas käidud. Terve tee hoidsime hinge kinni, Maarit sõitis ju :D Anx oli täitsa kange taga pingil! Nii et Maarit, osta autole uued tuled :) Heivi juures sai paar pilti ka tehtud ikka: http://pilt.delfi.ee/user_album/7449/
Igatahes oli vaatamata peegli jamale väga sisutihe ja lahe nädalavahetus! It´s sexy-time baby! :P Järgmise korrani siis!
Millegipärast olen ma seda Delma kuju eluaeg kartnud. Elutses ta siis Margise, Marguse elutoa kapi otsas, aga nüüd on sauna kolinud. Seekord julgesin lõpuks pilti teha! Delma, sa oled nii hea... :D Vähemalt kährikut ma seekord ei näinud (või on ta ära kolinud) nii et rohkem hirmu ma ei pidanud tundma!Mulle väga meeldisid ütlused mida sünnipäeval korduvalt lausuti (meeste poolt siis):- See, et mulle meeldib meestega magada, ei tähenda veel seda et ma homo oleksin!- See, et ma viina ei joo, ei tähenda veel seda et ma joodik ei oleks :DPilte Marguse sünnipäevast: http://pilt.delfi.ee/user_album/7329/
Huvitav mitu aastat me oleme oma seltskonnaga seal käinud? Päris mitu vist? Esimene aasta on eriti hästi meeles, sest siis ma ei uskunud enne kui silti nägin, et selline koht nagu Pudisoo on olemas (siis ei olnud ma veel Kakerdaja matkarajal Noku rabas käinud, nii et Pudisoo tundus suht naljakas nimi mu jaoks...). Igatahes esimesel korral oli minek Marguse zigulliga mida tee peal kaks korda parandama pidi :D Aga see oli niiiiiiii ammu!
Seekord oli sinna sõidu põhjuseks siis taas Marteni sünna. Appi kui külm seekord maja oli, aga no polnud hullu. Marten rääkis meile kohe põneva loo kuidas ta supermani mängis. Kui tema Pudisoole jõudis, siis kuulis kuurist mingit imelikku häält. Talle tundus, et mingi kass on sinna kinni jäänud ja mõtles siis et äkki ta on juba nädal aega seal külmas ja näljas olnud. Kuna võtit ei olnud siis otsustas ta ukse maha lõhkuda ja ülla-ülla mis ta sealt kuurist siis leidis... KANAD!!! Ma arvan et nemad olid sama üllatunud kui Marten :D Igatahes nendega oli kõik ok seal, aga Marten on ikkagi tubli poiss, et niimoodi appi tõttas!
Kuna meie seltskonnas on väga popp vähemalt tund või kaks hilineda, siis hakkasin igavusest toas olevate lillede nimesi Liinalt küsima. Kõige keerulisem oli asparaagus, aga lõpuks jäi siiski meelde. Pärast arutasime, et veel on väga napakad lille nimed: rododendron (kes ei kujuta ette milline see on, siis Liina maja ees männi all on ta täitsa olemas), pojeng ja belargoonia. Imelikud jututeemad meil ma vaatan...
Kui kõik kohal olid, siis läks ka ruum soojemaks, sai juba mantli seljast ära võtta (või oli asi hoopis alkoholis). Nagu ikka hakati jooma, sööma, tantsima ja laulma. Erilist rõõmu valmistasid täidetud munad... neil olid isegi silmad peas!
Mingi hetk avastasime, et seina sees on selline vaffa kapp kuhu sisse saab minna, läksimegi Jaanikaga ja ega siis muud ei jäänudki üle kui pärast ka kapist välja tulla! Nii et võtke teadmiseks, et ma tulin nüüd kapist välja :D Sae leidsin ka sealt...
Alati on traditsiooniks ka õues paar tiiru teha. Seekord leidsime isegi kelgu ja üritasime sellega mäest alla ja sauna uksest sisse sõita, aga ega see esimene lumi ei libise mitte nii hästi kui vaja! Appi, praegu meenus... ma olen endas pettunud, sest mulle tundub et ma ei teinudki lumeingleid! MISMÕTTES? Samas, panen rõhku sõnal tundub... Kui teised tuppa läksid istusin mina maja ette trepile ja rääkisin päris pikalt koeraga juttu. Iga aasta on seal mõnus suur hundikoer Gärri-Bärri-Lärri olnud (õiget nime ei suutnud ma mingi nelja aasta jooksul tuvastada), aga see aasta oli mingi uus väike nähvits kes hullumoodi sitsis. Igatahes rääkisime päris pikad jutud ära ja ampsasime sinna kõrvale päris mitu viinerit kah.
Raimo on meil ju teada tuntud kostüümi-draama tegija. Seekord pani ta siis endale sela riidepuu ja puhuri ja siis lendas mööda maja sellega ringi :D Huvitav kas ta mängis Karlssonit või?
Pearut sain panna alles siis kui peaaegu kõik olid magama läinud, üldse sain siis dj olla, Tõnis arvas et mul on päris hea muusikaline maitse :D Mis tal muud üle jäi, pidi ju kiitma, äkki ma poleks ka muidu viitsinud temaga veini juua. Kell 6 vajus silm kinni ja magama minek, olimegi paar viimast unetut veel jäänud ju.
Hommikul ärkasin selle peale, et Margus karjus täiest kõris kellegile: mine sa ka p..se! :D Õigel ajal ärkasin, supp pandi just siis tulele, juhuuuuuu. Avastasime, et borsi supp ja seljanka maitsevad kokku segatult eriti hästi. Aga piduruumi oli päris jube vaadata, kohutav nägi ikka see välja, fuhh... Laua peal oli mingi näritud tomat, Margus karjus Heikile, et tule söö oma õun ära :D Järsku tuli mingi tädi kes on selle majahaldaja naaber. Ütles et tuli vaatama, et kas ikka on rahvas sees või mitte, et nii vaikne kõik. Mismõttes vaike kui hoovis on mingi 6-7 autot ja öö läbi käis hull kisa (tean rääkida, sest keerasin vahepeal maki 30-ne peale...). Kui ta siis oli veendunud, et näe ongi 20 inimest majas, siis läks rahuliku südamega minema. Mina aga veendusin et lähimate tundide jooksul keegi sõidu võimelikseks ei saa ja läksin tagasi oma sviiti magama (meil oli oma vannituba ja tv, eriti kõva sviit ju!). Magama vist ei jäänudki, aga silma tegin jälle lahti kui kuulsin kuidas Margus õues täiest kõrist väikse notsu lugu laulis (väike notsu väike notsu palun lase sisse, ma ei saa ma ei saa... jne, kes teab see naerab). Kuna meie autojuht ikka veel magas, siis läksime Riina ja Marguse auto peale. Bensukas tegime peatuse, seekord Habet ei näinudki, aga selleest karjus Margus seina küljes olevasse telefoni PRITSIGE PAPPI!!! Kes Sky plusi hommikoprogrammi kuulab see saab ka naljale pihta. Aga kahjuks pappi ei pritsitud, sest oli ju pühapäev ja telefon ei helisenud.
Vot selline pidu oli siis meil. Pilte tahate ka kindlasti näha onju... no vaadake siis: http://pilt.delfi.ee/user_album/7030/
Nagu alati tuli ka see aasta talv täiesti ootamatult... Ega me ju ei oska ette näha, et novembris võib juba libedaks minna ja lund sadama hakata eks :D Igatahes jäin
mina oma talvekummide vahetamisega natsa hilja peale, sest eilne kojusõit ja tänane tööle tulemine oli ikka JUBE!!!
Eile õhtul oli kohutav tuisk, tuul oli nii kõva, et pidin kogu jõuga rooli hoidma, muidu oleks auto vastassuunavööndisse libisenud. Tuiskas nii hullusti, et isegi tee äärt ei näinud, sõitsin kuidagi ees olevate tulede järgi ja mingi 50-ga terve tee, aga õnneks sain koju... Tänane hommik algas ema kõnega, karjus mulle et ma ei tohi mitte mingil juhul autoga tööle minna, sest nii libe on! Tema jutu järgi olid kõik inimesed autod koju jätnud ja jala linnas :D Aga nähes ummikut juba Männiku lõppeatuses sain aru, et see ilmselt ikka nii ei ole, ema alati liialdab mul :D Aaa, enne seda kui üldse sõitma sain hakata pidin ennast lolliks kraapima, sest auto oli täiesti jää all. Vahepeal oli selline tunne, et võtaks kirve ja lööks aknad sisse, siis näeks välja vähemalt, aga seda polnud vaja õnneks teha, sest "juba" 15 minuti pärast soojenes auto nii palju et sain jää maha... Tööle tulin siis täna tund ja 20, suvel sõitsin Pärnusse sama kaua... Kuni Pärnu mnt ristini oli nii libe, et ei saanud kohapealtki minema, rattad käisid muudkui all... peale selle tee läbimist julgesin jälle laulma hakata, ma laulan täiest kõrist kui ma üksi sõidan, täna laulsin take thati ja pohhui lugu, sest need tulid plaadi pealt :D Hea vaade võis kõrval autost paista, mingi tüdruk uisutab täiega oma autoga keset linna ja laulab samal ajal aga mul on jumala pohhui... :)) Kuigi enam suurt ohtu polnud, siis isegi bensiini võttes mõtlesin et tervet paaki ei võta, sest muidu auto plahvatab äkki kui avarii teen. Aga õnneks oli linnas juba olukord parem ja ma ei pidanudki ekslema kuskil ime tänavatel, et Pärnu mnt viadukti vältida... sealt sai ilusti üle ja nüüd olen soojas kontoris ning mõtlen sellepeale kuidas ma koju õhtul saan :S Aga selle eest on illalla trullallaa ja täna on Pearu sünna kah :D
Täna meenus kuidas ma väiksena issile ja emmele sünnipäeva kinke tegin... Kuna oma raha mul ei olnud, siis otsisin elutoa sahtlist asju mida keegi polnud ammu sealt välja võtnud. Arvasin, et kuna nad siin vedelevad, siis vanemad raudselt ei tea, et need olemas on, pakkisingi ilusti ära ja oligi kingitus olemas! Vähemalt olid vanemad tublid ja rõõmustasid siiralt iga kingituse üle ja nii ma siis arvasingi, et olen jube kaval :D Aga olin ju leidlik eks!
