Kuna varsti jälle reisile minek siis tahaksin siin meenutada meie kõige esimest pikka reisi, no et ära ei ununeks või nii... Samas, mõnda asja sellest reisist lihtsalt polekski võimalik unustada :D
Toimus see siis aastal 2002 ja sihtpunktiks oli Hispaania (Calella). Tegemist oli 14 päevase bussireisiga. Kobisimegi siis ennast ühel septembrikuu varahommikul bussi peale. Rahvast oli palju ja lubatud konditsioneerist polnud haisugi, buss nägi välja selline tavaline liinikas. Esimeste tundidega sai selgeks et see jääb meie viimaseks bussireisiks. Jube kui paha ja palav ikka oli, mutid ei lubanud ülevalt luuki lahti teha kuna neile puhus tuul peale, ei no tore tore, sooja oli bussis umbes 35 kraadi. Õnneks enamus seltskonda oli lahe ja nalja sai palju. Me olime muidugi popid kah :D Pikem peatus oli Poolas, kõigepealt piiril kus meid üles rivistati ja nagu vange koheldi ja siis otsustas keset Poola tühermaad buss katki minna. Siis selgus ka tõsiasi et üks bussijuht on re
kkajuht kes pole kunagi bussiga sõitnud ja teine oli vist korra Leedus bussijuht olnud. Oehhh :D Ja nii me istusimegi siis 8 tundi ja ootasime kuni buss korda saab. Sellele tulenevalt jõudsime Poola ööbimiskohta alles 1-2 ajal öösel. Mõnes mõttes hea, sest see motell oli tõsine peldik, pesemis võimalused olid hirmsad ja magada ka väga ei julgenud kuna prussakas oleks äkki pea otsast ära hammustanud :D Nohh, magada saigi ainult 3 tundi, siis äratus ja jälle sõitma. Mäletan et kõige pikem sõit oli järjest 18 tundi, üritasin ennast pidevalt välja lülitada ja lihtsalt magada, Liina selja ilastasin kah magades täis. Bussiseltskond oli kirev... Meie ees oli megasuurte ninadega vanabaar ja kui see tädi sööma hakkas siis tahtsin tooli sisse peitu minna, ta niimoodi matsutas ja mälus et öäkkkk! Ja üks vanamees oli kogu aeg purjus ning ta naine keelas kõigil talle alkot anda :D Ja siis oli mingi veider kunstnike pere, ema ja poeg, hoidsid omaette ja olid sellised väga veidrad, ning ärgem unustagem kontuktorit - laia ass-iga tädi kes iga kord kui buss peatus pidi vahekäiku hüppama ja me siis pidime mööda toole ennast pressima et bussist välja saada.
Järgmine öö olime Saksamaal F1 hotellis, see oli ok, no kui see välja arvata et napilt
enne saime teada et meid pannakse eraldi tubadesse, mina sain ühe paari juurde ja Liina ühe ema ja tütre. Sellegipoolest sai õhtul suurte tirtsude saatel natsa nalja teha :D Kolmandal päeval jõudsime Prantsusmaale ja veetsime Pariisis terve päeva. Sõime ülipikka head võileiba, kärutasime paadiga Seini jõel, nägime Eiffeli torni, Jumalaema kirikut, pilvelõhkujate linnaosa, Moulin Rouget ja Triumfi kaart. Tekitasime oma seelikutega mustade linnaosas paraja kaose, kõik autod pidid seisma jääma ja tuututama :D Ja siis õhtul tuli mingi tänava müüja ja andis meile "padaroki" (võtmehoidja) ja siis jälitas meid bussini, giid pidi meid kaitsma :D Muidugi see oli ka vaffa et kuna giid oli selline konkreetne tädi siis jättis ta ühed inimesed keset Pariisi maha, sest nad ei jõudnud õigeks ajaks bussini!!! Õnneks oli neil meeles et õhtul toimus kogunemine Eiffeli torni juures ning tulid omal käel sinna... Järgmine öö oli bussis ja siis lõpuks olime kohal.
Hotell nägi väljast hirmus ja seest veel hirmsam välja. Lifti me igaks juhuks ei kasutanud. Oma tuppa sisse astudes hakkas Liina nutma ja mina läksin vannituppa laamendama :D Toas oli voodi, väga kole sein ja kui aknaluugid eest ära lükkasime siis vaatas vastu teise maja sein, ilus vaade ju :D Ma
läksin selle peale vannituppa ja kukutasin kogemata mingi riiuli ümber ja avastasin et kui vetsus vett tõmmata tahad siis pead mingit keti otsa ülevalt sitsima. Dušši alla minnes ujutasime alati alumistel naabritel kogu elamise üle ja ülemistel kukkus peale kolmandat päeva lagi alla, nad said pärast parema toa, vanni ja rõduga :D A no savi, kes seal hotellis ikka elab onju. Linnaks kus asusime oli Calella ja hotelliks Catalunya. Õhtusöögil avastasime et ohutum on lihtsalt mulda süüa kuna meile pakuti vees hulpivaid hallikaid lihapalle. Õnneks maksis liiter veini 1 euro nii et järgnevad päevad olid muretud. Hakkasime mõtlema et Hispaania köök on kõige õudsam üldse, aga nüüd olen sellele vastupidise kinnituse saanud, see on parim. Õnneks oli õhtul hotelli ees mingi häppening nii et sai kohe Hispaania elu näha. Sinna kogunes kokku terve küla ja siis hakkasid seda Las Ketchupi (las ketchup olla laua peal) lugu laulma ja tantsima. Me vahtisime suu lahti kuna polnud enne kuulnud, aga kohe hakkas meeldima see värk (pärast tegime selle looga Eesti klubides ilma kuna see lugu oli siia just tulnud ja keegi veel tantsu ei teadnud)...
Järgmine hommik kohe randa, Vahemeres oli ujuda tõsiselt super,
rannas nägime elu esimest palmi ja suuuuuuri laineid. Nii suuri, et kaldale oli väga raske tagasi pääseda. Kuna me
olime popid siis meie toas pidevalt elu käis ja meil oli pidevalt tequilat pakkuda kah, kohalikuga tegin endale ühel ööl ikka väga liiga, Liina pidi mind hommikul ise söötma :D Slämmisime nii et pitsid olid puruks. Ööklubideni tuli marssida ikka väga väga kaua, aga me tegime seda! Ööklubisi jäävad meenutama lae all olevad torud kus rippuda sai, ohjeldamatult red bullid viinaga ja rummid kokaga ning Pedrod, Nicod, Jeesused ja Moosesed ja pikkkk kodutee paljajalu lauldes. Kõige pikem klubikülastus läks 8-ni hommikul ja kell 9 oli väljasõit veeparki. Me siis magasime rahulikult ja ärkasime selle peale kui uksele taoti, me ei saanud midagi aru, aga naabrid ütlesid et me kõva häälega äratuskell oli röökinud juba pool tundi ning terve hotell (peale meie muidugi) oli jalul ja kuri :D Noojah! Veepargis nägime igast trikitavaid elukaid ja üritasime selles meeletus kuumuses hinge sees hoida. Ma muidugi kukkusin pidlistamise ajal mingist aiast läbi, no tasakaal kadus eksole :D
Veel käisime ekskursioonidel Montserrati kloostris ja Barcelonas. Montserrati klooster oli kõrgel mäe otsas, meie bussiga oli tõsine hirm sinna minna, aga läksime ja nägime igast põnevaid asju. Barcelonas käisim
e Gaudi Güelli pargis kus olid väga lahedad kujud ja vaatasime ka sama mehe Sagrada Familia kirikut, oehhh ! Kuulsime elu suurmat äikse pauku kah, kõik röökisid ja elekter kadus hetkeks :S Hirmus oli! Veel käisime paadiga kõrval linnas Tossa de Maris. Ranniku äär oli meeletult ilus, aga laevas hakkas suurte lainete tõttu suht paha, õues oli õnneks parem istuda, seal oli veini. Kõrval linnas kondasime niisama igal pool ringi ja ikka rand oli põhiline.
Kohapeal olimegi kokku 7 päeva kuhu hulka jäid siis kõik need ekskursioonid, õhtused istumised ja diskod ja rannamõnud. Viimasel õhtul hakkasid mälus bussijuhid meid ahistama, vahtisime akna peal oma seina ja need seal kõrval toas siis mõmisesid, olime paanikas kuna hommikul vara pidi ju ärasõit olema. Hommikul siis selguski et üks bussijuht - Kõrvik oli kadunud (teine oli Jürto alias persepraegu kuna iga kord kui ta kükitas siis see jubedus paistis). Ma oleks kohe minema pannud, savi ju, aga ikka oodati teda mingi üle tunni ja siis see tuli, jumala täis! Aaa, me pidime oma sombreerod bussijuhi ruumi peitma et piiril ei teataks et Hispaaniast tuleme no kuna Andorras on odav alko ja kõik ostava
d ja siis hakatakse läbi otsima kui öeldakse et Hispaaniast. Kui Andorrasse jõudsime mis on ikka pilvepiiril eksole siis arvasin küll et homset ma enam ei näe, sellise loguga sellistes kõrgustes. Tagatipuks läks bussil veel midagi kärssama ka kuna sidur ei pidanud vastu. Üritasin siis hoopis magada kuna õhk oli ka nii kõrgel jube hõre. Andorra pealinn Andorra La Vella on mäe sees, suht hirmus kui ainult kivi näeb. Seal siis saime ka ringi käia ja elu odavat alkot osta (no nt 2l Beefeater oli mingi 50 eek jne). Nägime suurt avariid ja käisime Macis söömas. Veel öö Prantsusmaal ja Tsehhi hirmsas hotellis ja oligi 14 päeva läbi. Kokkuvõttes võiks öelda et enam ma elusees bussireisile ei läheks (vähemalt mitte selle firmaga, seal on neid jamasi ikka hulgi olnud), aga mul on hea meel et sellel käisin kuna nägin ka kõik need vahepealsed maad ära, nüüd saan rahulikult lennukiga treppi sõita.
Skännisin mõned pildid ka sisse.
1. Pikem peatus Poolas, minu tavapärane asend bussis, Pariisi tänav ning sõit Seini jõel (vaadake mu ees istuva mehe sonksi, tema tagant oli suht halb vaade:D).
2. Meie kunstnike pere, Jumalaema kirik, meie hotelli sissepääs ning mina meie "imeilusas" vannitoas (tsekkiga vee tõmbamise ketti kah).
3. Tequila olengud naabrite juures (selles toas kukkuski lagi sisse) ja meie juures, sombreerod ja enne ööklubi before party meil.
4. Esimene palm, vaade linnale ning rannamõnud.
5. Montserrati kloostris, Sagrada Familia kirik, Andorra La Vellas.
Toimus see siis aastal 2002 ja sihtpunktiks oli Hispaania (Calella). Tegemist oli 14 päevase bussireisiga. Kobisimegi siis ennast ühel septembrikuu varahommikul bussi peale. Rahvast oli palju ja lubatud konditsioneerist polnud haisugi, buss nägi välja selline tavaline liinikas. Esimeste tundidega sai selgeks et see jääb meie viimaseks bussireisiks. Jube kui paha ja palav ikka oli, mutid ei lubanud ülevalt luuki lahti teha kuna neile puhus tuul peale, ei no tore tore, sooja oli bussis umbes 35 kraadi. Õnneks enamus seltskonda oli lahe ja nalja sai palju. Me olime muidugi popid kah :D Pikem peatus oli Poolas, kõigepealt piiril kus meid üles rivistati ja nagu vange koheldi ja siis otsustas keset Poola tühermaad buss katki minna. Siis selgus ka tõsiasi et üks bussijuht on re
kkajuht kes pole kunagi bussiga sõitnud ja teine oli vist korra Leedus bussijuht olnud. Oehhh :D Ja nii me istusimegi siis 8 tundi ja ootasime kuni buss korda saab. Sellele tulenevalt jõudsime Poola ööbimiskohta alles 1-2 ajal öösel. Mõnes mõttes hea, sest see motell oli tõsine peldik, pesemis võimalused olid hirmsad ja magada ka väga ei julgenud kuna prussakas oleks äkki pea otsast ära hammustanud :D Nohh, magada saigi ainult 3 tundi, siis äratus ja jälle sõitma. Mäletan et kõige pikem sõit oli järjest 18 tundi, üritasin ennast pidevalt välja lülitada ja lihtsalt magada, Liina selja ilastasin kah magades täis. Bussiseltskond oli kirev... Meie ees oli megasuurte ninadega vanabaar ja kui see tädi sööma hakkas siis tahtsin tooli sisse peitu minna, ta niimoodi matsutas ja mälus et öäkkkk! Ja üks vanamees oli kogu aeg purjus ning ta naine keelas kõigil talle alkot anda :D Ja siis oli mingi veider kunstnike pere, ema ja poeg, hoidsid omaette ja olid sellised väga veidrad, ning ärgem unustagem kontuktorit - laia ass-iga tädi kes iga kord kui buss peatus pidi vahekäiku hüppama ja me siis pidime mööda toole ennast pressima et bussist välja saada.Järgmine öö olime Saksamaal F1 hotellis, see oli ok, no kui see välja arvata et napilt
enne saime teada et meid pannakse eraldi tubadesse, mina sain ühe paari juurde ja Liina ühe ema ja tütre. Sellegipoolest sai õhtul suurte tirtsude saatel natsa nalja teha :D Kolmandal päeval jõudsime Prantsusmaale ja veetsime Pariisis terve päeva. Sõime ülipikka head võileiba, kärutasime paadiga Seini jõel, nägime Eiffeli torni, Jumalaema kirikut, pilvelõhkujate linnaosa, Moulin Rouget ja Triumfi kaart. Tekitasime oma seelikutega mustade linnaosas paraja kaose, kõik autod pidid seisma jääma ja tuututama :D Ja siis õhtul tuli mingi tänava müüja ja andis meile "padaroki" (võtmehoidja) ja siis jälitas meid bussini, giid pidi meid kaitsma :D Muidugi see oli ka vaffa et kuna giid oli selline konkreetne tädi siis jättis ta ühed inimesed keset Pariisi maha, sest nad ei jõudnud õigeks ajaks bussini!!! Õnneks oli neil meeles et õhtul toimus kogunemine Eiffeli torni juures ning tulid omal käel sinna... Järgmine öö oli bussis ja siis lõpuks olime kohal.Hotell nägi väljast hirmus ja seest veel hirmsam välja. Lifti me igaks juhuks ei kasutanud. Oma tuppa sisse astudes hakkas Liina nutma ja mina läksin vannituppa laamendama :D Toas oli voodi, väga kole sein ja kui aknaluugid eest ära lükkasime siis vaatas vastu teise maja sein, ilus vaade ju :D Ma
läksin selle peale vannituppa ja kukutasin kogemata mingi riiuli ümber ja avastasin et kui vetsus vett tõmmata tahad siis pead mingit keti otsa ülevalt sitsima. Dušši alla minnes ujutasime alati alumistel naabritel kogu elamise üle ja ülemistel kukkus peale kolmandat päeva lagi alla, nad said pärast parema toa, vanni ja rõduga :D A no savi, kes seal hotellis ikka elab onju. Linnaks kus asusime oli Calella ja hotelliks Catalunya. Õhtusöögil avastasime et ohutum on lihtsalt mulda süüa kuna meile pakuti vees hulpivaid hallikaid lihapalle. Õnneks maksis liiter veini 1 euro nii et järgnevad päevad olid muretud. Hakkasime mõtlema et Hispaania köök on kõige õudsam üldse, aga nüüd olen sellele vastupidise kinnituse saanud, see on parim. Õnneks oli õhtul hotelli ees mingi häppening nii et sai kohe Hispaania elu näha. Sinna kogunes kokku terve küla ja siis hakkasid seda Las Ketchupi (las ketchup olla laua peal) lugu laulma ja tantsima. Me vahtisime suu lahti kuna polnud enne kuulnud, aga kohe hakkas meeldima see värk (pärast tegime selle looga Eesti klubides ilma kuna see lugu oli siia just tulnud ja keegi veel tantsu ei teadnud)... Järgmine hommik kohe randa, Vahemeres oli ujuda tõsiselt super,
rannas nägime elu esimest palmi ja suuuuuuri laineid. Nii suuri, et kaldale oli väga raske tagasi pääseda. Kuna me
olime popid siis meie toas pidevalt elu käis ja meil oli pidevalt tequilat pakkuda kah, kohalikuga tegin endale ühel ööl ikka väga liiga, Liina pidi mind hommikul ise söötma :D Slämmisime nii et pitsid olid puruks. Ööklubideni tuli marssida ikka väga väga kaua, aga me tegime seda! Ööklubisi jäävad meenutama lae all olevad torud kus rippuda sai, ohjeldamatult red bullid viinaga ja rummid kokaga ning Pedrod, Nicod, Jeesused ja Moosesed ja pikkkk kodutee paljajalu lauldes. Kõige pikem klubikülastus läks 8-ni hommikul ja kell 9 oli väljasõit veeparki. Me siis magasime rahulikult ja ärkasime selle peale kui uksele taoti, me ei saanud midagi aru, aga naabrid ütlesid et me kõva häälega äratuskell oli röökinud juba pool tundi ning terve hotell (peale meie muidugi) oli jalul ja kuri :D Noojah! Veepargis nägime igast trikitavaid elukaid ja üritasime selles meeletus kuumuses hinge sees hoida. Ma muidugi kukkusin pidlistamise ajal mingist aiast läbi, no tasakaal kadus eksole :DVeel käisime ekskursioonidel Montserrati kloostris ja Barcelonas. Montserrati klooster oli kõrgel mäe otsas, meie bussiga oli tõsine hirm sinna minna, aga läksime ja nägime igast põnevaid asju. Barcelonas käisim
e Gaudi Güelli pargis kus olid väga lahedad kujud ja vaatasime ka sama mehe Sagrada Familia kirikut, oehhh ! Kuulsime elu suurmat äikse pauku kah, kõik röökisid ja elekter kadus hetkeks :S Hirmus oli! Veel käisime paadiga kõrval linnas Tossa de Maris. Ranniku äär oli meeletult ilus, aga laevas hakkas suurte lainete tõttu suht paha, õues oli õnneks parem istuda, seal oli veini. Kõrval linnas kondasime niisama igal pool ringi ja ikka rand oli põhiline. 
d ja siis hakatakse läbi otsima kui öeldakse et Hispaaniast. Kui Andorrasse jõudsime mis on ikka pilvepiiril eksole siis arvasin küll et homset ma enam ei näe, sellise loguga sellistes kõrgustes. Tagatipuks läks bussil veel midagi kärssama ka kuna sidur ei pidanud vastu. Üritasin siis hoopis magada kuna õhk oli ka nii kõrgel jube hõre. Andorra pealinn Andorra La Vella on mäe sees, suht hirmus kui ainult kivi näeb. Seal siis saime ka ringi käia ja elu odavat alkot osta (no nt 2l Beefeater oli mingi 50 eek jne). Nägime suurt avariid ja käisime Macis söömas. Veel öö Prantsusmaal ja Tsehhi hirmsas hotellis ja oligi 14 päeva läbi. Kokkuvõttes võiks öelda et enam ma elusees bussireisile ei läheks (vähemalt mitte selle firmaga, seal on neid jamasi ikka hulgi olnud), aga mul on hea meel et sellel käisin kuna nägin ka kõik need vahepealsed maad ära, nüüd saan rahulikult lennukiga treppi sõita. Skännisin mõned pildid ka sisse.
1. Pikem peatus Poolas, minu tavapärane asend bussis, Pariisi tänav ning sõit Seini jõel (vaadake mu ees istuva mehe sonksi, tema tagant oli suht halb vaade:D).
2. Meie kunstnike pere, Jumalaema kirik, meie hotelli sissepääs ning mina meie "imeilusas" vannitoas (tsekkiga vee tõmbamise ketti kah).
3. Tequila olengud naabrite juures (selles toas kukkuski lagi sisse) ja meie juures, sombreerod ja enne ööklubi before party meil.
4. Esimene palm, vaade linnale ning rannamõnud.
5. Montserrati kloostris, Sagrada Familia kirik, Andorra La Vellas.
