Palju õnne Eesti! 24.02.2007a.

Palju palju õnne siis 89 aastaseks saamise puhul :) Mõtlesime Liinaga, et teeme ka selle tähtsa päeva auks väikse istungi. Kahju, et paraad ära jäi, a no mis teha kui pasunad sellise külmaga jäässe lähevad... Aga pingviinide paraadi pidulik kontsert oli SUPER ju, eriti Tõnis mägi...

Söögiga me seekord üle ei pingutanud, sest jumala normaalne on ju kahepeale hunnik kiluleiba (mis muide meil vabariigi aastapäeva traditsioon nr.1) ja mingi "väike" võileivatort ära süüa...

Ja siis pidas president Ilves kõne, meie kuulasime...

Pingviinide paraadil on ju alati igasugu uhked karusnahad ja sitsid-satsid. See siis on minu karusnahkne krae, võin vastuvõtule minna küll või mis??? Ei ole vaja midagi vaeseid loomi enne nülgida, nii ju palju ilusam! Aga tegelikult oli nii palju koledaid kleite, jube hakkas kohe. Aga so what, sest Jaan Tätte oli ka kutsutud!

Liina pani rahupiibu hakkama, sai uusi tubakaid proovitud, päris mõnusad olid!

Nii ma siis piibutan ja joon shampust ja ikka Eesti terviseks, sest eeeeeeestlane olen ja eeeeestlaseks jään, kui mind eestlaseks loooooooooodi. Eestlane olla on uhke ja häävabalt vaarisa mooooooodi!!!

Liina sünna

Ja lõpuks sai siis musirull ka nii vanaks kui mina ehk siis veerandsada! Päris palju eks, a kortse ei ole õnneks juurde tulnud... veel... Küpsetasime siis oma töökaste väikeste kätega salatit ja muud toitu ja siis tulidki külalised. Nagu meie sõpradele kohane, siis umbes 1,5 tunnise hilinemisega, aga pole hullu. Päris "vähe" sai ikka nõmetsetud :D Margus tegi kohe Batmani maski, jõi pitsist konjakit munaga, mina jooksin ümber maja ja tegin lumememmega pilti, kitsekeste tantsu sai vaadatud, Alsud meenutatud (11 korda, teate küll), ainult Forresteri pükse ei leidnud me üles, aga selleeest leidsime Barbie ja Justin Timberlake alias murueidetütre kaabu jne jne. Vanni vist seekord keegi läinud...vist?

Sauna sai ka tehtud, ma vist ka korra isegi käisin, eriti aega selleks ei saanud ju raisata, sest sauna eesruumis laua peal oli palju toredam tantsida. Sauna fotosi ma teatavatel põhjustel ei avalda... :D Kusjuures kui pilte vaatate siis lugege kokku mitmes eri toas Margus magab!!! Müstikamees on ikka müstikamees!

Möll kestis ikka päris hommikuni välja, ärkasin selle peale et Liina koristas, enne pole ta seda saanud küll teha, aga seekord keegi ette ei jõudnud. Hommikul avanes tavaline vaatepilt: maja oli VÄGA must ja Madis magas köögi laua all, see on alati tema koht, igal pool... Mõtlesime, et kohe veel ei pane maja põlema, et joome enne siidrit natsa. Hops poodi ja olidki olemas. 50% inimestest olid öösel kuskile kadunud, mina, Liina, Jaak ja Madis siis panime puzzlet kokku ja siiderdasime, põhiteemaks aga kujunes ikka Mikk ja Laura :D Naera puruks! Nii me siis istusime seal kuskil 14-ni, no nii lõbus oli et mine lolliks :D Meie sõbrad on ikka parimad ma ütlen! Siis mõtlesime, et lähme pubisse, Liina jäi koristama, Madis eksis teelt nii et pubisse jõudsime Jaaguga kahekesi. Vaatasime veel igaks juhuks ega jõe peal Madise kujulist auku pole, sest ta tõesti kadus nagu maa alla me selja tagant, aga ei olnud midagi... Õhtul siis helistas, oli metsas nii et kõik korras ja ei midagi uut :D

Pildid: http://pilt.delfi.ee/album/13976/

teater+õhtusöök ehk sõbrapäev on tulemas :)

Meil on selline tore igaaastane traditsioon, et saame eks elukaaslastega kellegi juures kokku. Seekord siis lisasime päevakorda Linnateatri etenduse ja pärast oli Kai juures õhtusöök :)


MEELETU
Jaan Tätte

Lavastaja: Eva Klemets
Kunstnik: Aime Unt
Mängivad: Rain Simmul, Hele Kõre, Allan Noormets, Piret Kalda, Kalju Orro, Marje Metsur, Bert Raudsep, Andres Raag, Andres Ots, Ago Roo


Jaan Tätte: "Mingisse ikka jõudes võib juhtuda, et küsime eneselt, kas see elu, millist me elame, on just see, millest me lapsepõlves unistasime. Kui me oleme selle küsimuse küsinud, peame sellele ka ausalt vastama. "Meeletu" peategelane küsis selle küsimuse ja näitemäng näitabki, mis peale seda juhtuma hakkas. See on muinasjutt."


Inimeses elab tung ära minna. Kas või metsa elama. Ega keegi ei lähe kunagi kuhugi, kuid see tung on ikka olemas. Just nagu unistus puhtama ja parema elu järele. Või varjupaik. "Meeletu" on ühe sellise äraläinud mehe jutustus. Edukas ärimees pakib pillid kotti ja läheb elama keset metsa majasse, kus pole isegi elektrit.
"Meeletu" on just nimelt jutustus. Mees ise räägib seda kõike publikule, sekka tulevad stseenid, mis tagantjärele mõeldes on selle loo sõlmpunktideks. Jaan Tätte on tulnud välja jälle uue draamavormiga. "Meeletu" on oma olemuselt serva peal, veel natukene ja tegu oleks juba puhta ilukirjandusega, kuhu vahele poleks näitlejaid ja teatrit vahendajana vaja.
Peategelane, Mina, miljoniedukas ärimees otsib linnast põgenedes iseennast, otsib puhast elu kui sellist (vabadust rahast ja sellega seotud suhetepainest). Unistab puhastumisest müstilise usu, unenäolise tütarlapse läbi. Pärapõrgusse maandunud ärimehele tasahilju uudistavalt ligiimbuv maarahvas unistab teadagi millest: hingata rikkuriga üht õhku (julgemad küsijad saavad ka materiaalselt turgutatud – 4000 EEKi). Kummaline, et neid unistuslikke muinasjutte vormides on Tätte samas oma näidendeis alati vägagi sotsiaalne. Ehk siis elus. Kahe jalaga meie Eesti elus sees.
Kõrvaltegelased jagunevad kaheks: linna- ja maainimesed. Linnainimeste tüübid on tuttavad, kriitilised portreed rahahimust ja asjadekultusest, ometi on neilgi oma inimlik ja südamlik mõõde. Maainimesed on võõristavalt tuttavad, pärit mitte veel unustatud minevikust.
"Meeletu" maailmas liiguvad vaiksed, kurvameelsed, südamlikud tegelased, kes vaatamata tuhmunud elutahtele, tunnevad vajadust seda maailma mõista, millessegi uskuda. Millesse keegi usub, selgub loo käigus.

No täiesti SUPPPPPER lavastus oli! Jaan on ikka eriti andekas! Päris palju oli ka ehmatuse kohti, näiteks kui hull disko mängima pandi võpatas Maarit ikka päris kõvasti (nii mulle Anxu rääkis). Ja see oli lahe kui publikut veega pritsiti ja siis pandi tuled kustu ja Rain Simmul astus muudkui minu poole, mõtlesin et ta kukub nüüd otsa mulle :D Aga ei kukkunud, ütles lihtsalt et ma olen tore tüdruk :D

Ja siis läksime Kai juurde, sõime ja muljetasime ja vaatasime pilte ja tolmuimejat, tore oli :)
Pildid: http://pilt.delfi.ee/album/13093/

merereis Stockholmi

No Stockholm on lihtsalt nii lemmik linn, et sinna kohe peab mitu korda aastas loksuma!!! Ok ok, tegelt loodan iga kord Tjorvenit ja Bootsmani näha, aga olen ainult onu Melkerit näinud... ja ükskord Pipit ka!
Seekord oli siis laevaks Romantika... Läksime Liinaga sinna romantikat tegema :) Kohe alguses saime kõvasti naerda, sest teel laeva avastasime, et meile on täiesti uued nimed pandud! Ikka juhtub :)
Tuba oli meil seekord sellises kohas, et tundus et isegi mul ei õnnestu ära eksida ja ei õnnestunudki! Kohe läks siis peoks, mis siin ikka pikalt passida! Karl Madis Karavaniga esines ja puha. Mõtlesime, et kui põhja lähme siis ju laul omast käest võtta: kuuma päikese eest merre sukeldun maaaaaaaaaa!!! Julmad naljad mul ju :D Vehkisime tantsu ja naersime svenssoneid. Show oli seekord päris piinlik... No kuulge, spordirinnahoidjatega ikka ei lähe esinema ju! Aga kannatasime ikka kuidagi ära ja siis läks diskotamiseks. Imeliku nimega dj oli, mingi 2 nime vist, a me ristisime ta Allan-Mart-Kaidoks kohe. Aga pani Pearut sellegipoolest! Ja siis avastasime, et meie kunagine klassivend on turva seal. Trallitatud sai siis mingi 4-jani... Natsa tudusime ja siis oligi vaja jälle ennast kokku pakkida ja sööma minna. Liinale mainisin jälle ka oma tavapärast lauset: Liina, söö idusid, need on väga head ja kasulikud! Ja Liina sõi...
Ja lõpuks olimegi nii kaugel, et saime linna peale laiama minna. Alustasime armutut HM-ide läbi kammimist ja tegime rahakotti suure augu! A no mis teha kui seal niiiii palju ägedaid asju oli! Sellest ma ei räägigi, et me sõime 60.- eekist võileiba :D Liinale on see siiani valus teema, sest isegi ta seelik oli odavam!!! :))) Mismõttes Rootsi toidupoes on kõige kangem siider 2,5%... Shopatud sai siis kokku 5 tundi, aga mõnus oli!

Tagasiteel sai kalmõkist bussijuhiga nalja. Kõigepealt ütlesin Liinale, et küsi bussijuhilt: tvo öl! Olekski küsinud ju, a sain ikka sõnasabast kinni ja siis naeris lolliks ennast et oleks napilt õlut küsinud ju :D Lajatasime talle siis 40 seki nagu ennegi olime bussi eest maksnud ja see vaatab lolli näoga ja pobiseb, et 40 seki on 1 inimene... Me raskelt vaidlesime, et ikka ei ole nii, et alles hommikul saime 40 seki eest 2 piletit :)) Bussijuht siis kupatas meid seveneleven poodi, et minge ostke sealt! Pärast tuli välja et oli jah otse bussist ostes inimene 40 seki, a ilmselt lihtsalt see esimene bussijuht nägi meil näost ära, et nagunii need aru ei saa kui küsin :D
Õnneks saime õnnelikult tagasi laeva, ei küsinud keegi mismõttes Männik Triinu ja Kruus Leenu. Svenssonitel oli sügavalt savi, ole või Malle, aga mine ära me maalt juba! Laevas tegime siis väikese uinaku, tõime poest 2 shampust ja here we go again!!! Seekord vaatasime Karavani läbi TV (kajutis näitas show baari otse TV-st noh) ja röökisime kuuma päikese lugu ja lalalalalaaaaaaa bambat nii mis jaksasime! Üks laevatöötaja tekitas oma inglise keelega selliseid naerukrampe et.... let´s contin... a little bit sorry... let´s give a little aplaude jne :D
Show oli seekord isegi natsa parem, aga mis sellest showst ikka... Pärast oli karaokes jube lahe. Mingi eestlane jorises nii kõvasti ja valesti et jubeee ja pärast tuli meiega rääkima. Mismõttes... ise oli mingi traktorist täielik. Siis ta sõbrad sadasid ka meile otsa ja siis see traktorist küsis et ähhhhhhh, kust te Ahtit tunnete??? Raskelt tundsime ju!
Rootslased on nunnud, üks poiss tuli tegi mulle pika pai ja asetas pool liitrit viina meile lauale :D Me muidugi ei joonud seda, aga nalja sai palju! Kui ma juhtisin Liina tähelepanu sellele, et svenssoni meestel on kabujalakesed ja neil ei ole peput, siis hakkas Liina niimoodi naerma et pisarad purskusid... mille peale siis mingi eesti kutt kohe kohale tormas, et mis sa nutad :)))) Kui Liina talle seletas, siis tuli mu juurde mingi rootsi tüdruk ja seletas midagi, et ma tema sõbraga tantsima läheks, et ma nii väga meeldin talle :D Lähen ma jeee mingi kutiga tantsima kes ise küsima ei tule, raudselt oli koll :D Muide, meie päästepaadi number oli 3, valisime selle päris ise endale välja!
Ja siis oligi disko-time. Hetkega vajusid meie lauda mingid jorsid kes siis varsti omavahel kaklema hakkasid, me tormasime selle peale tantsiskelemaan hoopis. Tegime suuri piruette ja siis leidsime endale svenssonid selle peale :D Ja jälle tekitas lause ooooka pulka inimestes elevust, neile ikka nii meeldis kui ma iga asja peale ooooka pulka ütlesin :D Aga siis kui ma avaldasin, et tegelt saan ma aru mis nad räägivad, siis oli üllatus suuuuuur... Ja siis...suutsin jälle ka kõhuli lennata. Laua juurde oli keegi mingit likööri maha ajanud ja põrand oli ülilibe ja ma siis lendasingi treppide otsa kõhuli :D Päris ei naernudki ju! Üks mees oli "tore", ostis baarist 16 pudelit shampust, võttis lonksu ja siis eemaldas selle lonksu suust ja siis läks ära. A meie saime 2 pudelit endale, juhuuuuuuuuuuu! Pidu oli nii äge, et kui üks hetk läksin Allan-Mart-Kaidolt lugu küsima, siis ütles ta et kohe lõpetame, ma küsisin et misasja, mismõttes, kuidas? Kell oli 5:45, ma ei teadnudki... Koperdasime siis seltskonnaga kajutisse, meile külla millegipärast... Arvasin et suutsin juba nii, et pole ühegi laeva töötajaga rääkinud, et tunnen Kaid ja Maaritit, aga EIIIIII, teel lifti ikka ühe madruse leidsin kellele pikalt ja laialt seletasin :)
Seda ma nüüd täpselt meelde ei jätnud mis kell me meie juures lõpetasime, aga igatahes hetk peale seda olime tagasi Tallinnas... Enne tolli ledsime veel mingi rootsi vanamehe kes oli samuti väga lõbusas tujus, rääkisime talle siis eestimaast :D Kartsin, et auto ei lähe käima peale 2 ööd külas seismist... läks küll, aga mina ei läinud :D VÄGA TORE reis oli!!! Varsti jälle kordame eksju! Piktuuuures: http://pilt.delfi.ee/album/13083/

AA

AA ehk Adamsoni Abi...

Kasutasin siis jälle kord seda teenust ja ei pidanud kahetsema, jälle sai KÕVASTI nalja!!! Alguses oli plaanis selline istungi moodi asi teha, et istume ringis kätest kinni ja ümiseme, aga jälle läks teisiti!
Eredamad killud siis...

-Katil oli jube tahtmine hot or not pilte teha ehk siis tal oli üks kindel poos kuidas me kõik olema peame, et nagu küljega või nii ja siis vaatama üle õla :D

-Sõbra taksoga me enam vist ei sõida või mis? :D

-Siin läheb natukene veel aega... B&C WC

-Üldiselt toimus siis möll Bonnye & Clydes, aga mingitel ebaselgetel põhjustel otsustasime Gerliga mingi aeg hullu lumetuisu kätte minna ja kõik vanalinna baarid läbi käia. Istusime korraks maha ja siis tormasime jälle järgmisesse, huvitav küll...

-Ja jälle ma suutsin kukkuda! Seekord siis hakkasime vabaduse platsi ristmikut ületama ja järsku kadus maapind alt ära ja lendasin täie lauluga pori sisse kõhuli. See oli muidugi naljakas, et öösel ju valgusfoorid ei tööta ja nii ma siis olin seal kõhuli maas ja autod sõitsid mööda. Mina aga karjusin: Gerliiiiiiiiiii, ma kukkusin :D Kuidagi sain püsti, sukapüksid olid lõhki, põlved puruks ja paremale käele olin ka suutnud nii otsa kukkuda, et see oli ka paigast ära :D Oi kuidas ma naersin!

-Söögiplatsil läks löömaks ja miilits jooksis kohale, meie olime muidugi publiku rollis. Siiski me sealt süüa ostma ei hakanud, sest ma ei tahtnud, et mulle kotlett kurku kinni lüüakse...

-Westmani poe kotletisaiad on nämmmmmmm! Tegin poes hästi kõvasti seda notsu naeru (et naerad ja lõpus teed läbi nina notsu häält), üks mees hakkas mind ahvima :D Aga ma ei hakanud seletama et tegelt ma olengi selline.

-Koduteel läksime jälle üles mägedele ja laulsime täiest kõrist nagu ikka, isegi Liinale laulsime kõneposti: mees sa ei tea kui kiiresti ma joon (see oli kunagine Wremja hitt, natsa muutsime sõnu...). Ja siis joonistasime iga auto peale ühe hästi nunnu asja! Hommikul mõtlesime, et oleks võinud minu auto katusele kirjutada: naabrimutt mis passid! Vot!

-Hommikul leidsin mantli taskust 3 kondoomi, Gerli leidis 2 + veel krõpsupuru aknalaualt... Päkapikud?

pildid: http://pilt.delfi.ee/album/12272/