Hullumaja (kasside saaga)...

Natukene üle kuu aja on olnud päris närvesööv periood ja ma ei tea kui kaua see veel kestab. Õnneks eilsega on hullem osa möödas...
Aga alustame siis algusest... Juuni alguses hakkas Klaabu kuidagi imelikult käituma, oli ühe koha peal ja ei suhelnud. Paar päeva ei käinud wc-s ka ja siis arvasimegi, et kõht kinni. Panime kohe arstile aja. Õhtul koju tulles olid aga kõik tekid ja põrandad verepritsmeid ning mäda täis ja ta tegi sellist punnitamise häält, et arvasimegi, et ju ikka kõhu jamad. Järgmine päev selgus aga arstil, et tal on mädaemakas mis tuleb emastel steriliseerimata kassidel kui nad poegi ei saa. Miks meile polnud sellest enne midagi räägitud, oleks ju kohe ära steriliseerinud... Igatahes, käisime siis paar päeva tilguti all ja lõpuks sai opp tehtud. Arsti juures oli ta nii hulluks läinud, et küsiti, kas me võime ta mingi pressi moodi asja vahele panna, et süstida üldse saaks... Kui talle järgi läksin, siis ta muidugi muutus kohe taltsaks ja arstid lausa imestasid kuidas ta nii rahulikult tilguti all on (ma seisin kõrval). Nemad arvasid juba ajukahjustust kuna ta käitus ikka väga veidralt. Ütlesidki, et narkoosist vms tuli veel ajukahjustus lisaks. Ei no tore! Õnneks nii see polnud, oli lihtsalt stressis.

Kodus oli kõik ok, paranes ja ma ise läksin reisile. Siis aga nädal peale oppi hakkas Klaabu ja Sebastjani vahel hull kisma, ikka nii hull, et enam ei saanudki neid ühes toas hoida. Arst arvas, et kas äkki sellest, et antibiootikumide kuur jäi lühikeseks või siis sellest, et tal pole enam emase lõhna ja Sebastjan ei tunne teda ära... WTF!!! Siis viidi Klaabu 5-eks päevaks kliinikusse tagasi, sai rohtusid ja kosus seal. Siis tulin mina reisilt ja Keit läks ära ning läksin Klaabule järgi. Olukord jäi samaks, ühte tuppa neid panna ei õnnestunud. Urisesid, sisisesid ja tahtsid kohe kallale minna... JUBE!
Paar päeva hiljem Sebastjanit sügades tundsin, et tal on vaktsineerimise süsti kohas muna püsti. Googeldades näitas see, et päris tihti tuleb kassidel marutaudi süstist sarkoom ehk halvaloomuline kasvaja. Panime kohe arsti aja. No ja seal öeldigi siis, et kassidel on 85% sellised moodustised halvaloomulised ja tuleb kiiresti opereerida ning siis see tükk laborisse saata. Miks sellest enne ei räägitud??? Miks ma pean üldse tubast kassi marutaudi vastu vaktsineerima kui see vähki tekitab???
Ja siis veel teine AGA, kas saab üldse operatsiooni teha kuna Sebastjanil on enne neerudega probleeme olnud. Kui neerud haiged, siis ei ärka ta narkoosist üles. Leppisime kokku, et viiakse hommikul vereproovi ja kui sellega on ok, siis kohe opp. Kui veri pole korras siis peame lihtsalt lootma, et see on healoomuline moodustis ja elab kaua elab!
Õnneks oli veri ok ja opp tehti ära. Õhtul saime tagasi lõhkise ja uimase kassi. Pidime nüüd 9 päeva haava siduma ja 2 korda päevas rohtu andma. Haav oli ikka päris jube, korra suutis selle isegi taas veriseks sügada selle väikse aja jooksul kui ma uut sidet hakkasin panema... Nädal aega ei suutnud ma mitte millegi muu peale mõelda kui ainult selle, et tuleks juba need labori vastused. Tööl oli päris karm käia, iga sekund võisin nutma plahvatada, aga kõik olid hästi toetavad ja elasid kaasa...

Eile siis helistasin arstile. Öeldi, et labori tuleused käes, aga et arst kinni ja helistaksin uuesti 15 in pärast, et siis ta kommenteerib. Mõtlesin, et selge... kui juba arst kommenteerib siis on jama. Helistasin uuesti, taas polnud sobiv hetk ja pidin 30 min pärast helistama. Kõik need 45 min istusin ma rõdul ja püüdsin mitte pilti tasku panna, ma ei tahtnud kumbagi kassi isegi enne näha. No ja lõpuks sain siis teada, et see oli mingi healoomuline moodustis ja kõik saab korda!!! RÄME pingelangus ikka, Sebastjan on ju nii minu memmekas olnud juba 12 aastat ja ma ei kujutaks ette kui midagi juhtuks!
Nüüd siis veel see jama, et peame nad uuesti sõpradeks tegema. Hetkel neid ikka kokku väga ei lase kuna mõlemal haavad, aga koos söövad ja vaikselt tutvuvad. Täielik müstika, et kassid kes 6 aastat koos magasid ja üksteist lakkusid on nüüd täiesti võõrad, ma pole enne kuulnud, et steriliseerimine/kastreerimine nii neid muudaks! Arst ütles ka, et nüüd tuleb siis harjutada nii nagu oleks uue kassi toonud. Sebastjan ei taha sellega veel kuidagi leppida, eks näis mis saab, peaasi, et keegi ära ei surnud...

Ühe kassi lugu...

Vahel on ikka päris huvitav see, kuidas saatus astub tegudele vahele. Näiteks reedel kui ma pidin 100% trenni minema nagu iga teinegi päev peale tööd, siis millegipärast otsustasin ma viimasel hetkel siiski koju minna. Enne Järve Severit, seal kus mõlemal pool neljarealised teed on nägin ma järsku keset teed roomavad kassipoega. Kõik muidugi põikasid mööda ja ta oli iga hetk auto alla jäämas... Ma siis tõmbasin auto keset teed seisma ja tormasin välja. Ma ei pannud üldse teisi autosid tähele, lihtsalt üritasin seda vaesekest kätte saada. Üks teine naine jäi veel seisma ja ütles, et kass läks mu auto alla peitu. Teised tropid tuututasid ja vehkisid. Õudsad on ikka inimesed, keegi ei aita, jumala savi, saaks ainult kiirelt koju mindud ja oma ahtri tv ette sätitud. Vastik lausa! Kassi ma auto all ei näinud ja mul ei jäänud siis muud üle kui aeglaselt auto töökotta sõita. Seal siis aitasid töömehed kassi kapoti alt kätte saada. Õnneks oli ta terve ja kuskil 30 minuti pärast oli see vingerdav elukas mu käes ja üritas mu käsi läbi närida :D Panin ta siis autosse ja mõtlesin mis nüüd edasi. Ega muud varianti polnud pakkuda kui ta siis koju viia ja hakata uut kodu otsima... Muidugi see aeg kui me kodust puuri tõime oli ta auto salongist armatuuri alla pugenud ja sealt teda enam kätte ei saanud... Keit läks autoga töö juurde ja hakkas seda siis juppideks võtma. Vahepeal helistas, et teda ei ole võimalik sealt kätte saada ja ilmselt on ta kinni. Mina siis ulgusin terve õhtu esmalt sellepärast, et kass oli seal kinni ja ka sellepärast, et inimesed on nii julmad! Siiski mitme tunni pärast õnnestus kass sealt söögiga välja meelitada, aga siis pani ta ka hoovi peale jooksu. Möödus terve nädalavahetus, mul oli kass ikka mõttes, sest ilmselgelt oli tema päästmine ju meie teha ja kui saatus ta nii meile ette mängis, siis pidi tegutsema. Kuna ta jäi autotöökoja territooriumile siiski autode alla hängima, siis sai Keit ta teisipäeva õhtul ühe kapoti alt kätte. Pani ta töökoha kööki, andsime süüa, tegime pesa ja panime FB kuulutuse. Kass oli väga arg ja hirmunud, ilmselt pole ta enne inimestega väga kokku puutunud.Üritas radika sisse pugeda, hüppas vastu akent jne...

 

Juba teisipäeva õhtul võttis minuga ühendust üks noor naine kes ise vabatahtlikult korjab tänavalt hätta sattunud kassipoegi, ravib terveks ja otsib uue kodu. Vaatasin ta FB pilte ka, pole mingi must kassikoloonia, kõik on ilus ja puhas. Tema siis pakkus, et kuna tal on tänavakassidega kogemusi, siis võtab ta endale hoiule, õpetab inimesi usaldama jne. Hetkel on tal muidugi kassiuputus kuna kevadel on neid poegi ju kõik kohad täis, aga ta oli valmis siiski aitama. All pildil on näha kõik rääbakad ja haiged tänavakassid on saanud ilusateks ja ootavad oma uut kodu. Temaga rääkides tuli mul usk inimestesse natukene tagasi, tegelikult on ikka häid inimesi ka olemas :) Ütles, et pea alati leiab kodud, aga kui ei leia, siis jäävad nad tema juurde elama nagu ikka need MTÜ-d talitavad, kedagi ei panda magama, iga elu on ikkagi ju oluline. Ma tean, et paljud mõtlevad, et on ikka loll mingi kassiroju järgi joosta ja tõmmelda, et on palju suuremaid probleeme maailmas. No muidugi on suuremaid, aga tema elu on ju ka oluline ja kui mul on võimalus seda päästa, siis ma seda ka teen...

Igatahes läks täna kiisu hoiukodusse ning FB jagamiste tulemusena on mul FB postkastis 50 kirja kes kõik soovivad kodu pakkuda. Nüüd läheb parima valimiseks, suvalisse kohta teda ikka ei annaks ju! Hetke seisuga on postitust jagatud 2100 korda!!! Isegi ajakirjandus tahtis aidata ning see sama naine kes ka Pärnu mnt-l autoga seisma jäi võttis ühendust!!! Nüüd ehk õnnestub sealt samast hoiukodust veel keegi koju saata! See on hetkel selline energia laks mulle, tõesti super!
Ainult sellest ei saa ma aru, miks mulle järjest tundmatutelt inimestelt sõbrakutseid tuleb... ega mina ju kodu otsi :D
Nii et inimesed, kes näeb looma hädas, palun aidake teda, kindlasti leiab talle uue kodu ja endal ka süda rahul, et said kellegi päästa :)
Siin veel just hoiukodust saadetud pildid. Titt on juba rahulik ja puhtaks pestud. Mõistis päris kiiresti, et ega kõik inimesed polegi halvad. Mul on igatahes pisarad silmas!

Kuidas ma puhata üritasin...

Reedel oli meil siis kontoris pidu. Istusime pika laua taga, sõime sushit, tegime napsu ja naersime pisarateni. On ikka pöörane seltskond :D 1 ajal öösel suundusime Amigosse, sest osad tahtsid Termikat näha. Mina ei tahtnud, olin siis seljaga. Seal möllasime hommikuni ja muidugi pidi veel ka Kuku ukse taha lõgistama minema. Saime sealgi käidud ja hommikusöök toimus samuti kontoris :)
Laupäeval arvasin, et olen terve päev lihtsalt sirakil maas, ei tee midagi vaid puhkan. Iga õhtu jõuan ju mingi 19-20 ajal alles koju ja väss on nädalavahetusel sees. Minu plaan muidugi nurjati. Helen käis külas ja tõi kassidele mingeid Whiskasi maiustusi. Me muidu poe krõbinaid ei osta, see teeb suht sama välja kui ise sööks iga päev burgsi. Aga no andsin siis ette ja paari tunni pärast oli tulemus käes. Kõigepealt oksendas Sebastjan magava Keidu täis (huumor). No ok, tema oksendabki igasuguse jama alati välja, vaid loomapoe asju saab süüa... Aga siis hakkas ka Klaabu oksendama. Mõlemad lasid siis laupäeva öösel iga paari tunni tagant. Lapp käes jooksin järgi ja koristasin. Pühapäeval oli sama teema, mõlemad ikka mingi 10 korda öökisid kuskil. Samal ajal hakkas pesumasin vahtu välja ajama, nii et kogu köök oli täis. Ma ei viitsi mõõta ja valasin seda geeli ilmselgelt liiga palju ning see hakkas siis igas avast välja pressima :D Kolmandaks kõrbes samal ajal praemuna panni külge! Nii et sain kogu pühapäeva lapp käes kasside järgi joosta, köögist vahtu koristada ja kõrbend muna süüa. Kassid sõid samal ajal veel ka Heleni toodud potilille ära, samas tal poleks nagunii pikka elu olnud, las läks siis nii :D Sähh sulle puhkust! Aga vähemalt reedel oli lõbus :)

Üks hommik oli üllatus toodud :)

kui loom on haige

Täpselt enne reisi õnnestus Sebastjanil endale mingi kõrge palavik külge saada. Käisime arstil ka ja arvati, et hammastest. Oli 2 päeva tilguti all ning saime ise ka veel enne reisi tilgutada ja süstida. Muidu maailma rahulikum kass võib torkimise ajal ikka päris metsikuks muutuda! No ja muidugi on kliinikus ka mingi uus arst kes talle üldse ei meeldi, tema peale tehakse ikka väga koledat häält. Enivei pidi vaene Liina teda siis meie äraoleku ajal 2 korda kliinikusse vedama ja hiljem ka süstima. Üks kord jäeti kliinikus isegi ööseks ja siis ta oli täielik kliiniku hirm, sest kui selline ärahellitatud sülekass "maha jäetakse" läheb asi karmiks. Kiskus seal inimesi ribadeks jne :D Aga hamba operatsioon sai tehtud, palavik läks alla ja meie saime tagasi terve kassi. Ainult kõht ja käpad olid paljaks aetud, talle tehti kõik maailma analüüsid vist ära. Kogu see lõbu läks maksma 185.- eurot, aga ma oleks nõus tema pärast terve ülejäänud kuu võilille lehti ka sööma. Nii et, inimesed mõelge ikka enne kas olete nõus looma eest täielikult vastutama, ka siis kui ta haigeks jääb ja see hiigelsummasid röövib? Kui ei, siis pole vaja ilu pärast looma võtta ja siis ta kliinikusse "unustada" kui ravima peab. Selliseid troppe kahjuks leidub palju.

aitasime nõrgemaid

Täna käisime siis ära nii Eesti Loomakaitse Seltsis kui ka Kasside Turvakodus. Ühte viisime jõulupeol annetustena kogutud koeratoidu ning teise annetatud raha. Turvakodus ootas meid hunnik kasse. Mul oli hea meel, et eelmisel aastal mu lemmikuks saanud Hubert ja teised hiigelkassid olid juba oma koju saanud, ka väike arglik valge kass :) Nüüd olid seal uued elanikud keda annetuste eest ravitakse, söödetakse ja otsitakse päris oma kodu. Igatahes, mõlemad kohad olid väga meeldivalt üllatunud, et me niimoodi jõulukinkidest loobusime ja raha hoopis neile annetasime. Aidake ka!

Klaabu-Uss juba 1 aastane :) palju õnneeeeee

Alles ma leidsin Kohta-Järve loomade varjupaiga lehelt sellise äbariku pildi ja kohe sain aru et see on minu kass. Nüüd on ta suur loom ja juhatab meie kodus vägesid :)

nädalavahetus

Mis siis seekord toimus? Ei midagi erilist. See töönädal oli nii hull et reedel koju jõudes vajusin lihtsalt voodisse. Laupäeval oli vedelemise päev ning siis pizza ja filmiõhtu. Pühapäeval lubas vihma aga kui ma varavalges silmad avasin siis oli päike väljas nii et hakkasime kiiruga aknaid pesema. Klaabu aitas ka kaasa, ta nühkis teiselt poolt, kahjuks ei läinud nad puhtamaks vaid mustemaks :D Aga tubli ikka ju :P Pärast läksime linnapeale. Kolasime natukene poodides, tahtsin näha kas mu kingad mind ikka ootavad. Ei oodanud kusjuures, öeldi et Võrus on mu number, mhmh, sama hästi võiks öelda et Londonis on, järgi sinna ju ei lähe. Aga õnneks saadetakse nad mulle siia ikka ära. Nõme oleks et 2 kuud ootasin et osta saaks ja nüüd jääks ilma eksole. Saime ka nutitelefoni võlusid juba tunda, nt saime tee peal uurida kas need poed on lahti kuhu minna tahtsime ja kus nad täpselt asuvad. Samuti sain osta ära Solarise kinopiletid, summa lisatakse mobiili arvele ja saadetud triipkoodiga saab sisse, kui vägev see on??? Olen täitsa nutitelefoni fänn nädala ajaga, saab elu palju kergemaks, nt trenni bronnida paari sekundiga otse Myfitnessi appsiga jne :P Lahe! Käisime jooksuga Lidos söömas (seal muide on parimad kartulivormid üldse) ja siis läksime kinno. Nali oli muidugi see et piletit ostes ja kohti valides ei pannud me tähele et seal saali asetus on teistpidi ja kui enda arust võtsime tagant kolmandasse ritta piletid sest pärast selgus et need olid eest kolmandas ikka :D No hea et vähemalt siis "viimasesse" ei võtnud, oleks esireas kael kõveras silmi punnitanud. Filmiks oli "Metsamajake". Ma olen lapsest saati kinodes suuremalt jaolt just õudukaid vaatamas käinud ja siis juba 10-ne minuti pärast peale filmi algust mõtlen et miks ma seda küll vaatama tulin :D Trailerit vaadates tundus selline "The Wrong Turn" moodi film, et minnakse matsa ja siis hakkab tapmine pihta. Noh hakkaski aga teema oli ikka hoooooopis midagi muud, kunagi pole ilmselt sellist teemat veel olnud. Ma ei oska seda isegi seletada, seda peab nägema mis seal toimus, suht sürr värk oli ja üldsegi mitte tavapärase lõpuga. Vahepeal ei saanud muffigi aru aga lõpus loksus paika, mingit mega elamust ei saa just aga samas idee oli väga hea ja lahe kui sa ette ei tea kogu filmi sisu ja ei oska aimata kuidas lõppeb. 

Aaaa autosaaga jätkub ka. Avastasime mingi aeg et ups ülevaatus pidi märtsis olema, no ok auto ju ei sõitnud ka vahepeal eriti. Keit siis läks reedel ülevaatust tegema ja ei saanud läbi, mingi pidurite jama. Laupäeval siis remonditi nats ja mindi korduvale aga ikka ei saanud läbi!!! Ei ole võimalik noh! Nii et nüüd siis taas tuleb putitada ja jamada, õnneks peab üks kord korduva eest maksma ja see on 10.- nii et pole hullu, aga no ikkagi jama jälle :( Kurb kui Nunnu sõita ei saa.

siin ja seal

Kolmapäeval tulid Meile Jana ja Mehis külla, hakkasime kõik koos jalkat vaatama. Sain JÄLLE sushit teha, ma muide tellisin nüüd nori.ee-st kohe 50-se nori lehtede paki, jätkub kauemaks :P Ega me tegelikult jalkat eriti ei näinud kuna muud teemad olid palju põnevamad :D Vein maitses ka väga hästi. Mehis alati ütleb et toob veini ja siis saabub kahe pudeli ja ühe 3-e liitrise pakiga, arvata on et juttu jätkub siis kauemaks :D Kahjuks meie lemmik kaotas, aga no polnud hullu. Vaatasime öösel veel Brunot ka ja naersime nii nagu poleks seda filmi varem 1000 korda näinud :D

Laupäeval sain lõpuks omale rulluisud alla. Alguses oli natsa hirmus, pole ju aastaid sõitnud aga kõik tuli kiiresti meelde ja no niiiiiiiiiiii meeldis. Peaaegu sain pidurdamise ka selgeks aga ilmselt ohu korral ma ikka viskan ennast kõhuli nagu ma ka umbes 10 aastat tagasi tegin ja oma molli täiesti sodiks kukkusin, aga nüüd ju juba paranenud :D Kusjuures vanadus hakkab peale tulema, tundsin piinlikust et mul mingeid kaitsmeid polnud, teistel ju olid :P Aga noh küll ma peale esimest kukkumist ostan, kiivrit siiski mitte kuna ega ma mingeid hulle kiiruseid ei arenda ja kiivri ja ujumismütsi kandmiseks pean veel nats vananema, praegusel hetkel ei tundu nad mulle sümpaatsed :P Õhtul kutsus Marko meid külla. Avastasime uue imehea ribi - ehk siis grillisime ja pärast tegime sauna ka, nii mõnna!!!

Pühapäeval oli kohe eriti ilus ilm. Käisime esimest korda kassidega õues ja siis lasin 2 tundi rullikatega. Päris kõva liiklus on meil seal tee peal, kõik jooksevad, sõidavad rattaga ja rullitavad. Ma ei pea enam kadedalt rullitajaid vaatama, olen nüüd ka üks neist, sest no tegelt rattaga mulle kohe üldse ei meeldi sõita, tegin seda eelnevad aastad vahel hambad ristis et lihtsalt teeks ka ões trenni või nii, aga enam mitte, nüüd lasen rõõmuga rullidega nii et päeva teiseks trennis saab see ilusa ilma korral kindlasti :) Hakkasin juba mõtlema et kas Pärnus on ka rulluisu teed? Kui on, siis Anx ma tulen kauemaks kui tavaliselt :D Appi kui puhanud ma olen, ei jõua järgmist nv ära oodata, sest see tuleb raju ;)

kuhu see kärbes kadus???

Sebastjan ja Klaabu, siis kui remont tegemata ja Klaabu tatikas oli

:)

Hommikul kell 6, mõista mõista kus on Männik?
Alati peab kontakt olema.

:(

Pühapäeval oli plaan Haapsallu minna, aga see jäi ära kuna Sebastjan jäi haigeks :( Oli kuidagi imelik juba teist päeva ja läksime siis arstile kus selgus et tal on palavik ja kõht rämedat kinni :( Tehti siis kohe ultraheli, süstlaga uriini proov, röntgen ja pandi tilguti alla. Igasuguseid muid rohtusid sai ka veel, aga päris täpselt ikka ei tea mis viga on. Nüüd saab siis kodus ka 2 korda päevas mitu erinevat rohtu, loodame et saab kiirelt terveks...

Sebastjan ja Klaabu

Klaabust ma polnudki veel eriti pilte teinud, parandasin siis viga.


Keit ja Seb nägid samal ajal und.




Esimest korda nägime et nad üksteise vastas magavad.

Sebastjan õpetas et sealt on hea vett juua.

kassi ja elutoa liigud vol1

Kuna oli tähtis elutoa valmimine siis esimesel õhtul tulid külla Gerli, Liina ja Kauri. Gerli sai kohe Klaabuga imehästi läbi.
Kassid.
Selline ta siis tuli, ei suutnud head pilti saada :P
Veeprits peab kogu aeg valmis olema, diivanit ei tohi ju kraapida.
Tahaks ka ampsu, Klaabu veel ei tea et inimeste söök ei kõlba süüa.
Isssssannnnddddd kui nunnu. Klaabu teine emme või siis kolmas või neljas, tal neid ju mitu olnud.
Poisid diivanile ei mahtunud :D
Sebastjan 5 aastat ja 5 kg, Klaabu 2 kuud ja kuskil 800 g :D Mõlemal hambad suus ja käivad ja puha ja oskavad ise süüa, imestagem puruks.
Kell 1 öösel on jumala igav üksi passida kui und ei ole :P Äike on ka hirmus...

Pesamuna ehk Klaabu lugu

Mai keskel sattus selline vastsündinud junn tänavalt Kohtla-Järve varjupaika.
Sealt viidi ta 3-e nädalaselt edasi ühte Tallinna hoiukodusse, see ka päästis ta elu kuna Kohtla-Järvel puhkes kassi katk nii et seda poleks ta üle elanud. Kuna see 380 grammine õnnetusehunnik ise süüa ei osanud siis oli suur õnn et seal samas hoiukodus üks just oma pojad uutesse kodudesse saatnud kassiemme ta enda hoole alla võttis. Nimeks sai ta seal Pesamuna.
11 juuli sai Klaabu ka endale päris kodu ehk siis meie juures :) Kuna ta oli kogu oma elu vaid puuris elanud ning inimesi nägi ta vaid nii palju kui puuri puhastati ja süüa anti siis esimesed 24 tundi olid päris jubedad. Välja ta puurist ei tulnud, ainult sisises ja turtsus. Sebastjan muudkui vaatas mis imeloom see on kes iga väikse hääle ja liigutuse peale puuris hullub. Meie panime uustulnukale nimeks Klaabu.
Järgmisel õhtul hakkas ta juba natukene välja liikuma aga jooksis ikka alati peitu kui keegi tuli ja ikka sai ka sisinat kuulda.
Ma arvan et väga vedas et ta sattus koju kus 1 kass juba ees, sest tänu Sebastjanile ta üldse julgeski liikuma hakata, Sebastjan oli tema kolmas emme. Ja nii kui emme silmapiirilt kadus siis tuli kohe suur kisa ja Sebastjan jooksis tagasi vaatama mis juhtus.
Esimesel päeval paar sisinat tuli aga üldiselt saadi kohe hästi läbi. Sebastjan ikka kontrollib olukorda ka, et kui väike liialt hoogu läheb siis saab käpaga ja siis on kohe rahu majas.
Remondikassid.
Restaureerisime ka vana kassimaja ära :) Hea et tugitooli riiet natsa alles jäi. Poes on ikka niiiii kallid ja mingit väikest pole mõtet osta, see kasse ei huvita.
Nüüd igatahes jooksevad Sebastjan ja Klaabu koos edasi tagasi ja ajavad juttu. Nii naljakas on kuulata kuidas nad kurrumisega ja näugumisega üksteisele asju selgeks teevad. Õnneks neil on ka üks magamisgraafik nii et suurema osa päevast ongi nad kuskil nurgas ja magavad, eks nad lihtsalt väsitavad üksteist nii ära. Nüüd on see ka hea et Seb ei pea enam nii palju üksi olema, me oleme ju ikka väga pikad päevad kodust ära. Nii et kes kahtles kas võtta teist kassi või ei siis kindlasti võtke, neil on koos väga lõbus ja teie lisakulutused on vaid natuke rohkem süüa ja 1 kassi wc lisaks. Tv-d ei tahagi enam vaadata kuna nende möllamist on nii lõbus vaadata :D Ja tundub et ka Klaabuga igasugu kraapimise jama ei tule, väga viisakas ja korralik, kohe läks oma wc-sse ja kassimaja kraapima, midagi muud ta ei puutu :)

Ja meil on hea meel kuna päästsime ühe elu.

Sebastjani külaline

Eile käis Sebil üks kass külas, Briti lühikarvaline kassipreili. Alguses oli küll hirm et keegi ründab aga kõik sujus väga rahulikult. Alguses ikka liiguti aegluubis ja oldi täiesti kangestunud aga Seb ei läinud kordagi turri ega sisisenud, lihtsalt käis teisel kassil järgi.
Väike kass natukene ikka kartis ja paar korda isegi sisises aga muidu tundis ta ennast nagu kodus. Seb tahtis pärast juba mängida aga kuna vedu ei võetud siis lasi silma kinni.

nii hea uudis!

Appi kui toreeeee! Turvakodu suuuuuuuuur kass Meelis sai ka lõpuks päris oma kodu! Meelise lugu saab lugeda siit. Palju õnne nii uuele perele kui Meelisele, vahel tuleb ikka häid uudiseid ka ;)

kasside turvakodus

Laupäeval käisin taas turvakodus kassidega aega veetmas. Viisin sinna ka kõik sünnipäeval kokku kogutud toidupakid mis te lillede asemel tõite, kassid ütlesid aitähhhh. Hundu, suuuuuur Hubert ja Ott olid uude koju saanud. Huvitav kas Ott võttis oma hiirekese ka kaasa. Meelist pidi ka mingi pere vaatama tulema, aga ei tea kas tulid. Meelisel on kassi AIDS, samalaadne immuunpuudulikkuse haigus nagu inimestel, ma loodan et teda nüüd keegi selle haiguse pärast ei taha, sest inimesele see ei nakka. Lahe oli see, et Lisbeth kes eelmine kord oli ainult nurgas peidus oli nüüd juba julge, tuli ja mängis ja isegi hammustas :D Samamoodi olid elu sisse saanud ka Carmen ja Camilla. Oli ka üks uustulnuk, imeilus noor kass Nero, tema kohta info siit. Oehh võtaks nad kõik endale!

ÜLESKUTSE

Plaan on minna järgmise nädala lõpus kasside turvakodusse ja viia sinna vanu rätikuid, patju, tekke, mänguasju ja süüa. Kui kellelgi on kodus üle kasvõi mingi vana fliis või mänguasi millega kassid mängida saaksid, siis ma korjaks need ka teie käest kokku. Või siis tahate annetada raha ja ma ostan konserve kaasa. Saame ju natukene aidata, sest ega nemad süüdi pole et inimesed tropid on. Palun andke mulle kas siia või telefoni teel teada.
Samuti saadan Kadi kaudu naiste ja laste varjupaika (ta emme töötab seal) hunniku riideid mida ise ei kanna, ka neid võin kokku koguda.

kass nimega Sebastjan ehk Kastjan :P

Mõni hommik lihtsalt peab naerukrampides fotokat tooma jooksma...
beebi tudub...

kiisupeaga jalutamas...

minu meelest on mul õudsalt suur kass...