Startisime 4.03! Seekord läks lend taas Helsingist. Laevaga sinna ja kohustuslikus korras rongijaamas Karhu putkast läbi. Munesime seal nii kaua, et nii mõnigi rong läks ära ja kui lõpuks tahtsime peale minna, siis jooksime kohvritega nii, et hing paelaga kaelas, aga ikka ei jõudnud peale :D Aga õnneks need sõidavad nii tihti, et isegi meiesugused munejad jõuavad õigeks ajaks lennujaama.
Rongis tuli olla leidlik (nagu parempoolselt pildilt näha) :D Muidugi see leidlikkus maksis meile kätte sellega, et külma tõttu olid rongi wc-d suletud ja me olime sunnitud mingil hetkel rongist väljuma, wc-s käima ja siis uut rongi ootama... Naera puruks! Õnneks oli meil kõigeks aega varutud...
Olime õnnelikud, et saime Finnairiga otselennu. AGA. Sellega see asi ka piirdus. Pole vist kunagi halvema pikamaa lennufirmaga sõitnud. Mega kitsas, filmide valik väga halb, toit oli täiesti mitte söödav, veini sai tellida vaid ühe korra, puudus kosmeetikakott lennuks vajalike asjadega - isegi hambaharja ei antud! Whaaaat??? Mis säästufirma see Finnair on? Enam ma nendega hea meelega ei sõidaks, ainult siis kui otselennuga kohale saab, siis kannatan ära. Aga see Bangkoki 9 tunnine lend oli mul esimest korda elus ikka täielik piin, muidu on mulle need pikamaa lennud pigem kergemad olnud kui mingi lühike 3-4h kus midagi lennukis ei toimu.
9 tundi hiljem maandusime Bangkokis. Vastu lõi kohe mõnus leitsak, mingi +34C... Ma ei osanud sellest linnast midagi arvata. Natuke hirm oli, et ta on mulle sama vastumeelne nagu oli Hong Kong. Bangkokis on isegi rohkem elanike, mingi 8 miljonit... Aga nii kui me hakkasime lennujaamast hotelli poole sõitma tundus seal kõik nii mõnus ja kuidagi kodune. Sõit hotelli kestis tunnike ja maksis 500 kohalikku.
Hotellis saime juba kell 10 hommikul toa kätte ilma et midagi juurde peaks maksma, väga naksis poiss oli letis, oskas kohe kõik kiirelt korraldada, see kiirus oli Tai kohta vägagi imeks pandav. Tuba oli ilus ja suur, küll ilma rõduta, aga meil oli katusel mõnus bassuala. Natukene tupsutasime ja hakkasime poisse ootama, nemad pidid tund peale meid samasse hotelli saabuma. Ütlesime, et tulge siis tuppa 307. Nemad kirjutavad vastu, et koputasid, aga me ei avanud... Natsa aja pärast panime pildi kokku, et nad on hoopis teises hotellis :D Läksime siis "linnapeale" mingit restoran/õllesaali otsima. Alguses on alati see tänavatoidu lõhn nii tugev ja kui liita see kuumus, siis ajab ikka päris korralikult iiveldama. Aga sellega harjub kiirelt, paari päevaga ei tunne enam haisu, seapead ei aja oksele ja leemendamine ei häiri :D
Igal juhul kohtusime siis mingis tänavarestos, et hommikust süüa. Meid teades võib juhtuda, et hommikusöök venib lõunaks... seekord lausa õhtusöögiks. Kohalik rumm oli laual ja puhkuse tähistamine täies hoos. Mõnus oli kuumas õhus istuda ja seda tänavamelu nautida. Meie hotell oli Silomi linnaosas kus oli palju ka kohalikku elu näha. Tänavatoit, turud ning samas ka palju restorane ja poode. Ideaalne koht, igale poole sai jala minna.
Kõik kassid oli ju vaja sülle võtta :D Kohalikud vaatasid meid nagu mingit tsirkust, sest me istusime seal kuskil 6-7 tundi ja naersime nii, et püksid märjad. Baari Madam muidugi nööris meid korralikult, me ju ei mäletanud enam eelmisest korrast hinnaklassi ja maksime kenasti 0,3l rummi eest 500 kohalikku... hiljem saime teada, et restodes saab 400 kohaliku eest isegi 0,7l :D Aga noh, las oli tal siis ka hea päev. Sai kuu kassa kätte lollide Ida-Eurooplaste käest. Ikkagi puhkuse esimene päev!
Tänavatoit.
Esimese päeva hommikusöögi lõpetasime öösel meie hotelli bassus pina coladasid juues. Sai ka esimene käna käimine sisse õnnistatud. Bassu trepp oli libe ja minul tasakaal nõrk, nii see läks... aga jäime terveks. "Hommikusöögi" lõpetasime millalgi südaööl, siis enam ei jaksanud kuna eelmine öö oli ka lennukis vahele jäänud. Tuttu ära ja kell 4 hommikul olime kõik kõps ajavahe tõttu üleval ning loivasime hotelli vasuvõttu vett küsima.
Bangkokis oli ka plaan külastada Aasia top50 kokteilibaare. Selliseid kus kokteilid on Aasia mõistes kallid, meie mõistes sama mis meil. Aga nad olid lihtsalt võrratud! Kogu see teenindus ja need maitsed jne! Super!
Esimene kokteilibaar oli Vesper. See oli minu elu parim kokteil.
Nii viisakad, et ei arvakski, et eile oli pöörane bassupidu :D
Teiseks kokteiliks oli Bloody Mary mis tavapärase asemel oli tehtud viski ja viinaga ning tabascoga ja veel mingite asjadega ning sees oli basiilik! Alguses tundus harjumatu, aga ikka mega lahedad maitsed kokku pandud!
Meie kokteilid.
Meie lemmik söögikohaks Bangkokis kujunes hotelli ligidal asuv Palate. Seda soovitas üks kohalik ja ütles, et minge trepist üles katusele. Oleks siis 1 trepp, ma ei tea mitu korrust seda järsku raudtreppi oli :D Seal väga kokteilitada ei saanud, muidu oleks pidanud meid sealt tõstukiga alla tooma, sest trepid pole meie sõbrad. Hinnad olid seal väga head ja toit lausa super!
Tänu poistele avastasime Tai toidu pärlid! Nt papaia salat, prok belly, ühe hakkliha toidu jne jne. Esimese nelja päevaga õgisime ennast lolliks!
Vaade turule. Seal müüdi igasugust Hiina "paska". Väga ei süvenenud.
Meil oli plaanitud ka üks väljasõit. Ujuvale turule ja ühele sellisele turule kust rong läbi sõidab ja selleks ajaks kõik kodinad kokku korjatakse.
Ujuval turul. Päris kallis lõbu. Sinna sõit oli 500 kohalikku nägu ja need 2 ekskursiooni kokku 5000 kamba peale. Nii et mida suurem punt seda parem! See oli siis Bangkokist 1,5 tundi sõita.
Õlut? Kookost?
Peatus oli ka kookose farmis kus erinevaid asju müüdi.
Turu värki.
Turg oli lahe. Natsa turistikas, aga lahe. Mis siis, et kirbud saime :D Hammustused paranevad, mälestused jäävad.
Päris tihe liiklus.
Samuti külastasime ühte templit.
Mungad on nii nunnud!
Kulmudega koer :D
Järgmisena läksime siis sinna turule kus rong sõidab. Muidu turg nagu ikka, aga teatud kella aegadel lükkavad müüjad kõik oma kodinad kokku ja rong sõidab läbi turu :D
Netist leidsin paar pilti ka...
Õlu oli peale sellist pikka päeva niiiiiii hea!
Päris muljetavaldava suurusega prussakad! Tänava peal käis vilgas elu. Nägime kassi suurusi rotte, kassi kes tuvi me nähes ära sõi, igasuguseid koeri jne :)
Järgmine kokteilibaar oli Teens of Thailand! Lambi kohas, lambi puu uks. Niisama ei satu sinna. Õnneks on Bangkokis hea meeter takso süsteem, ei pea klaarima ja tingima, ütled et pane meeter tööle ja lähme.
Nämma!
Baaris toodi selline uhke rumm lauda.
Meie hotelli bassuala oli ikka nii mõnna!
8.03 panime kodinad kokku ja liikusime lennujaama, et Siem Reapi sõita. Poisid liikusid edasi Pattayale... Omast arust oleme kõvad kogenud reisijad, aga ma ei tea kuidas nii juhtus, et muudkui seisime ühes ja teises järjekorras ja järsku avastasime, et appi juba käsipagasi kontroll, aga meil on veel suur pagas käes. Keegi ei märganud ja meie ka mitte :D Olime juba ju maalt lahkumise templi saanud, lõpuks leidsime inimese kes inglise keelt mõikas ja saime "cancelled" passi ja pidime uuesti alustama. Pagasi järjekorras pidime hulluks minema, sest hiinalsed ostavad kokku suurte kilekottidega paska ning seda kõike on vaja seal pagasi majandis klaarida. No ütle mulle miks on vaja 20 kilo kiirnuudleid Taist osta ja neid Hiina vedada? Oeh!!! Aga nende hiinlastega sai meil ikka kõvasti "nalja", kirjutan peagi lähemalt. Õnneks oli meil piisavalt aega ja jõudsime lennukile. Muidugi küsiti uuesti maa väljumis punktis "whyyyy cancelled"???
Tunnike lennukis ja olimegi kohal. Hotelli poolt tuli meile auto vastu.
Siem Reapis tervitas meid geko, ime et talle polnud keegi kulme joonistanud :D
Olen kuulnud, et osadele inimestele ei meeldi Tai kuna see on nii räpane. Ilmselgelt pole neil siis Kambodžasse asja, sest see riik on ikka mingi 10 aastat Taist maas. Eks üldiselt Aasias ongi asjad teistmoodi ja prügi vedeleb, aga seal oli seda ikka rohkem kui mujal. Võibolla hakkas see ka sellepärast silma, et lihtsalt see hais oli mõnes kohas öökima panev :D
Samuti oli seal häiriv see, et palju oli nn vigaseks tehtud inimesi. Käed ja jalad otsast lõigatud, pimedaks tehtud vms. Et nad siis tänaval kerjaks. Jube kahju, aga midagi ei saa ju teha... Ja neid oli igal pool, pead lihtsalt südame kõvaks tegema, muidu ei saa normaalselt süüagi, sest nad kohe platsis kui restos istud. See vaesus on ikka meeletu.
Meil oli hotellis mõnus bassuala.
Kambodžas on kohustuslik külastada Angkor Wati.
Angkor Wat oli algselt hinduistlik
Višnu
tempel,
hiljem budistlik
tempel,
muistses Angkori
linnas Kambodžas,
mis ehitati Khmeeri impeeriumis 12. sajandi
esimesel poolel kuningas Suryavarman II valitsusajal (valitses 1113 – u
1150).
Angkoris olid kümned kivist ehitatud
hinduistlikud
ja budistlikud
templid, millest suurim oli Angkor Wat ("wat" tähendab khmeeri keeles
"tempel").
Angkor Wat on maailma suurim
pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid
selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod
näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed proportsioonid on tegelikult
Angkori templitekompleksil.
Alates 13 sajandi lõpust hakkas
Angkor Wat tasapisi liikuma hindu mõju alt theravaada budistide mõju alla.
Tänapäeval ongi Angkor Wat tuntud kui budistlik templikompleks.
Sinna metsa jõudes lõi pahviks kõrvu lukustav ritsikate kisa, see oli ikka meeletu. Meie võtsime poole päevase tuuri, olime mingi 3-4 tundi ja külastasime nelja templite kompleksi. Rohkem ei jõua seal 40 kraadi käes ronida.
See oli ikka väga võimas!
Mungapoiss pritsis püha veega ja õnnistas meid ära. Pani sellise käepaela ka peale.
Trepid olid ikka väga järsud.
Seal läbürintides läksime vahepeal üksteisest kaduma ka, aga õnneks leidsime mõne aja pärast üles.
Meie "tõld" :D
Ahvid laamendasid seal templite vahel päris kõvasti.
Pulmad.
Nunnud!
Õhtuti käisime Siem Reapis Pub Streetil. Seal oli siis nii turg, peo kohad kui ka restoranid.
Ei proovinud.
Kahjuks oli Kambodža toit väga halb. See all olev Lok Lak oli ainuke enam vähem asi mis kohalikust köögist süüa sai. Nad valasid iga toidu mingi pipraseguga üle mis muutis selle meie jaoks väga halvaks, no ei sobinud see maitse üldse, samuti on igas toidus nii palju sibulat, et toitu ennast on raske näha. Liha meeldis neile ka "kummiks" küpsetada. A no mis sa teed, saad kuidagi hakkama :)
Proovisime krokodilli ka, samamoodi lihtsalt mingi nätske ollus.
Aga vot kokteile nemad oskasid teha! Siis vahel juhtuski nii, et õhtuse ühe asemel tehti 10 ja lennati peole edasi :D Aga selline ongi ju puhkus. Saime kohalikus diskoteegis tantsu vihtuda, lavalt alla kukkuda jne :D
Munkade marss.
Teine kultuuriprogrammi osa oli ujuv küla. Kahjuks on valitsus selle enda alla võtnud ja need elanikud ei saa enam midagi, lihtsalt peavad leppima selle turisti massiga. Pilet oli vist 20 eur vms. Terve tuuri aeg räägitakse sulle "pisarakiskuja" juttu kuidas kõik nii vaesed, et surevad kohe maha, aga ärge raha andke, vaid ostke 50 dollari eest riisi! Mis see riis on kullast või? Kes selle vahe tasku pistab??? Meile ei saa mingit häma õnneks keegi ajada, meil on alati vastus "no money" ja kõik. Kuidas nad ometi seal näljas on kui ainult turistide paadid sõidavad ja kõik poodi riisi ostma viiakse?
Elavad nad seal vee peal kuna pole raha, et maa peal elada. Seal saab tasuta, aga see on ohtlik kuna on palju torme jne. Seal on kool ka orbude jaoks kellel vanemad hukkusid tsunaamis. Meid kohe suunati poodi neile 50 dollarilist riisi ostma, aga ütlesime ära, pole vaja sellisesse turistilõksu langeda. Ütlesime, et tõime lastele kommi, aga see ei sobinud kuna teeb hambad katki... no eksole, pidi ju mega vaesus olema, see üks komm pigem rõõmustaks kui teeks halba. Ühesõnaga kuna me iga raha küsimise peale "ei" ütlesime, siis lõpuks enam meiega ei räägitud :D Sõitsime vaikides ja nägime kõik ära mida näha tahtsime.
Krokodillide farmi tassiti meid ka. ÕUDUS! Miks peab neid nii piinama?
Lapsed sõitsid selliste tünnidega ringi ja küsisid raha. Ei huvitanud neid muu kui ainult karjusid "one dolllllaaaar" :D
Titel on uss kaelas. Seda me olime eelnevalt piltide pealt näinud kuidas nad nende ussidega ringi käruavad. Õnneks nägime me ainult ühte ja siis panime ka jooksu.
Pole midagi öelda, ikka karm elu!
12.03 sõitsime edasi ranniku äärde Sihanoukville. Mugav siselend oli tunnike ja olimegi lennujaamas. Enne maandumist oli suitsuhaisu tunda ja pärast maandudes lennuki kõrval nägime, et piloodid kimusid suitsu :D Aasia :D Lennuk oli ka muidugi päris jube piimariiul. Raputas korralikult.
No ja muidugi kõhuhädad hakkasid just lennujaamas, õnneks õnnestus ikkagi ühes tükis püsida :D
Üldiselt suuremaid hädasid sellel reisil polnud. Smecta aitas, kõripõletikku ei tulnud ja ära ei põlenud.
Tore ei olnud ka taksojuht kes lennujaamas 20 dollarit kasseeris ja ise siis terve tee luristades oma tatti sõi :D Reaalselt matsutas oma tatikolle.
Sihanoukvilles oli meil paar sõpsi käinud ja kõigil head mälestused. Meile avanes muidugi teine vaatepilt, kuna paari aastaga on see kant tundmatuseni muutunud. Kohaliku ärid, rannabaarid jne olid buldooseriga kokku lükatud ning asemele olid ehitatud hiinlaste kasiinod. Neid olid kümneid ja kümneid, riik on linna Hiinale maha müünud. Alguses ei osanud me midagi arvata. Vaatasime, et on jah natukene imelik, et neid hiinlasi nii palju on, aga kus neid siis pole ja enne nad meid seganud pole. Seekord oli teisiti. Toon mõned näited.
Oleme rannarestos. Kamp tellib õlut, tuuakse... lasevad tagasi saata, ei sobi. Tahavad sooja õlut. Siis hakati ühe lonksuga õllepurke tühjendama. Toitu telliti järjest juurde, midagi ei söödud, ainult telliti... lõpuks siis hakati natukene nokkima ja söödi nii, et iga prügi visati maha, samal ajal oli veel vaja sülitada ja rögastada... Kõik mereandide kestad lendasid lihtsalt laua kõrvale maha. Kuseti sinna samasse laua kõrvale vee piirile. Natukene aega läks mööda ja siis hakati sellest soojast õllest oksendama. Ikka sinna samasse laua kõrvale vette, et ikka kõik näeksid... See oli nii talumatu, et rannarestodes me enam ei käinud. Tänaval sõid nad samamoodi, et kogu laua ümbrus oli sodi täis mida siis sõid rotid ja prussakad. Hais oli nii hingemattev, et me öökisime ikka päris kõvasti. Kuidas nad saavad nii? Ma saan aru, et iga rahvus käitub vahel välismaal täis peaga labaselt, aga nemad ei näi sellest isegi aru saavat, et nad midagi valesti teevad, sest suurem osa nendest olid siiski lägastades kained...
Järgmine seik oli massaaži salongis. Püüan lõõgastuda kui minu kõrvale potsatab üks Hiina kutt kes hakkab youtubest vidosid vaatama. See on neil tavaline, et sekundiks ei saa telefoni käest panna, kogu aeg see lõugab käes ja tehakse videokõnesid. Massaaži ajal võiks siiski vait olla, aga ei saa. Minuti pärast pani ta koera piinamise video peale, keegi midagi personalist ei julgenud öelda kuigi pööritasid silmi. Mul lõi silme eest mustaks ja röögatasin kutile, et kui sa seda kohe kinni ei pane, siis ma löön su telefoni pooleks. See ei saanud midagi aru, miks ma ärritun. Esiteks ilmselgelt ei saanud ta aru mida ma räägin ja teiseks ei saa nad üldse aru et midagi valesti teevad, vaatavad sellise näoga et appi, mis ma siis nüüd nii väga tegin? Teine päev salongis olin kardina taga massaažis ja pidin tund aega kuulama kuidas nad omavahel suhtlevad üks ühes otsas kardina taga ja teine teises otsas kardina taga, röökisid üle salongi, kõik telefoni kõned võeti vastu jne. Tund aega ei suuda vait olla??? Hakkasin seda salongi vältima, käisin kallimas kus rahulik oli. Ime, et nad üldse massaži peale raiskasid, sest kohalikud rääkisid, et nad ei raiska mujale kui kasiinosse, oma kiirnuudel on käes jne. Tassivad hotelli kilekottidega süüa ja siis lasevad need asjad hotelli baari külmikusse panna. Kui hotelli baaris on õlu 50 euro senti, siis lähevad ostavad poest seda mis maksab 45 senti ja joovad seda bassus!!!
Ei piisa neil ka see, et tänavale viskavad, ka hotellis oli vaja lägastada. Nii kui toast välja said, siis ikka klimp tatti ukse ette, basseini jne, võttis igasuguse basseinis käimise tuju ära. Me käisime ühe korra ainult selle hotelli bassus kus 2 nädalat olime! ÜHE!!!! Rõdul chillides pidime ka tunnistajaks olema kuidas nad napilt ühe lapse ära uputasid. Nii kaua nad seal hüppasid ja laamedasid kuni titt lendas ujumisrõngast välja ja hops vee alla, õnneks said ta kiirelt kätte.
Poes said ka möliseda kuna viskasid jäätise paberi üle ukse õue kuigi prügikast oli seal samas, Triin viskus ka oma kisaga neile kaela ja demostreeris kuidas prügikasti asju visatakse. Sama värk oli trügimisega, nad ei oska seista ja oma korda oodata, alati hüppasid ette. Me pidime neid kassas jõuga eemale lükkama ka küsima "tahad ise maksta mu asjade eest või"? Said me käest ikka nii et tolmas ja jällegi see juhm pilk ees - mis ma tegin?
Ostmisega on neil ka omad teemad, vaja vedada kottide viisi kiirnuudelid jne. Aga üks õhtu hotellis oli tase kui nemad olid endale 2 külmkappi shopanud, suurt külmkappi ja neid siis tuppa vedasid!!! Anna jumal kannatust!
Nende kasiinosse viskasime ka pilgu peale kuna oli vaja raha vahetada. See oli valge nagu bussi ootepaviljon ja loomulikult luristati seal laua peal nuudelid!
Restoranis meeldis neile uks lahti häda teha, loomulikult kõik prill-laud jne täis lasta ja siis mitte käsi pesta ega vett peale lasta.
Neid juhtumeid oli veel ja veel. Me õppisime lõpuks neid vältima, aga kahjuks see ilus piirkond sureb nende tõttu välja. Juba kerkisid kasiinod ka Otrese kanti ja valge inimene lihtsalt ei lähe enam sinna kus nemad on, lihtsalt seetõttu, et seal pole muud peale kasiinode teha ja see pasamajand mis nad tekitavad pole enam talutav. Järgmisena võetakse seal see eestlaste hotell maha koos kogu muu tänavaga kus ainsana veel elu käis :(
Nüüd tuli pikalt koledat juttu, aga ma pole enne midagi sellist kogenud, et ühed inimesed nii matsid ja ebameeldvad on. Õnneks nad meie puhkust ära ei rikkunud, sest hakkasime neid paiku vältima kus nad käivad, rannas neid ka polnud... aga ikka väga kõva sitamaitse jäi sellest rahvusest suhu.
Nüüd siis positiivsemates toonides :D Meil oli MEGA hea hotell. Ilus, puhas jne. Saime kogu aeg tuppa jääd tellida ja isegi sööki kui vaja. Eks kõik käis mega aeglaselt ja vahel kui tahtsid mullivett said rätiku jne :D Nad on lihtsalt aeglasemad ja ei saa väga pihta. Hotell oli lausa nii uhke, et üks hommik ütes administraator mulle viisakalt kõrva sisse, et palun eemaldage oma "underwear" rõdult, et "not nice" kui see seal ripub :D Ma ei saanud alguses üldse aru kell trussikutest ta räägib, ma küll neid seal ei kuivata... Aga siis sain aru, et ta mõtles meie päevitusriideid mis üle rõdu ääre kuivasid :D
See meid ei häirinud, et pea hotelli kõrval oli "litsimaja" tänav. Kambodžas on see ikka väga popp, et valged vanamehed võtavad kohaliku endale nädalaks või ööks jne. Selliseid paarikesi on kogu linn täis. Kohalikke veetakse siis hotelli, restosse jne. Ka meie hotell oli sellised paare täis, mingi hetk ei pane seda enam tähelegi. Ühe naisega rääkisime juttu ka, see on vaesus mis nii tegema paneb. Nii mõnigi turist oli kohalikuga abiellunud ka, olid tulnud suvitama... laps oli saadud jne. Eks nad seda loodavadki, et saaks sealt vaesusest minema, ikka täiesti arengumaa veel.
Kiisule üritasime sisse sööta Eesti õllesigarit, ei maitsenud. Õigemini maitses ja siis pani ketti :D
Rannarestos. Üks kord oli megahea toit, teine kord samas kohas nii halb, et enam ei läinud. Rannarestosse minnes lendles prügikastist ka roti fondant välja, nii et me jalad käisid kurgu alla ja karjusime nagu soodad :D
Kiisu sai ka süüa.
Kohalik pulm vms.
Nii siis peavad inimesed elama. Restorani wc ees, laps on sea varju all :(
Kui linnas oli kõik suht nutune, kuidas need inimesed asfaldi peal elasid jne... siis rannas oli mõnus. No ja seal oligi meil rannapuhkus plaanis mida me ka saime. Sõitsime iga päev 5 km tuk-tukiga kas Otres 1 või Otres 2 randa ja olime seal päev otsa. Vesi oli +30C, rahvast polnud, no ikka tõeline puhkus.
Hommikusöök.Vahel pidi praemuna tund aega ootama, vahel polnud kookost ja siis mindi seda puu otsa tooma, unustati ära mida oli vaja tuua ja tuldi tagasi :D Lõpuks harjud sellise loivamisega lihtsalt ära.
Kookost jõin iga päev ja massaažis käisin ka pea iga päev, mõnus! Nad teevad nii head massaaži. Tai oma on minu jaoks natukene liiga valus, Kambodžal oli väga hea. Bangkokis käisin ka teisel päeval ja peale seda enam Tai omasse ei julgenudki minna, mul oli seal nii valus, et pisarad jooksid ja arvasin, et mind tahetakse tappa :D Nad vajutavad oma sõrmenukid närvikohtadesse ja siis suruvad ja suruvad, aiaaa!
Krabid.
Õlu oli 50 senti :D
Kanad rannas. Sõime iga päev suht toorest praemuna, midagi ei juhtunud :) Ilmselgelt värsked munad kui kanad igal pool jalutavad.
See oli tavaline, et seal kus hotelli ehitati oli püsti löödud ka kohalik elamine. Vahel elasid nad juba seal hotellis sees oma telgiga.
Kes see on?
Krevetid nägid välja megahead, maitse oli 0.
Mõnel on mõnus töö.
Kohalik käsitöö.
Grillib kalmaare.
Need lapsed elasid meie hotelli ligidal plate peal. Ükskord peolt tulles andsime neile raha ja teine päev viisime komme. Nad ei osanud neid isegi lahti teha. Tegelikult raha ei tohiks anda, aga me andsime kohalikku mitte dollareid, selle eest ei saagi muud kui ühe kommi vms. Aga ega nemad õnneks ei tea, et neil on jube elu, ikka olid rõõmsad. Ma ei tea ainult kus nad vihmaperioodil elavad. Meie saime ka sellise paduka üks õhtu, et vesi oli õues põlvini, kogu see sitt ja prügi voolas mööda jalgu.
Üheks ööks läksime ka Koh Rongi saarele. Mingi tunnike sõitu ja olimegi kohal. See oli kka ehtne hipi saar. Suurem osa majutusest olid ühikad jne. Meil oli arvustuste põhjal hea hotell, aga need arvustajad olidki need kes harjunud ühikas elama, nii et päris jubeda saime :D
Rand oli muidugi taas mega!
Liiv nii valge nagu lumi.
Meie sõber.
Vaade oli muidugi majast kaunis, rand paistab.
Maja ise ka väljast ok.
Sees paistsid seinad läbi, katust napilt ei olnud, vannitoa uks oli põlema pandud ja sooja vett ka polnud. Lisaks saime kirbud ja muud elukad.
Õhtul käisime rannarestos.
Iga 3 dollarilise söögi eest said 2 õlut :D
Päeval jagati rannas flaiereid, et mingi džunglipidu toimub. Hakkasime siis öösel sinna poole liikuma. Päris pikk metsatee oli mööda kivisid ja kände. Igal pool midagi siristas, krabistas, elas, keegi sõi kedagi jne :D Päris hirmus oli, aga kohale jõudsime. Tõsine loomade pidu käis seal ikka, polnud meie muss väga ja meie tüüpi rahvas, aga natsa ikka hängisime, kirbupessa ka ju ei tahtnud.
Loomad elutoas.See öö me magada ei saanud, sest see elu oli lisaks elutoale veel ka maja all, katusel jne. Hommikul 4 ajal hakkas mingi kana maja all röökima. Ma polnud elusees kuulnud kuidas kana röögib... ma ei tea mis tal häda oli, supiks teda keegi ei teinud...
No nii sinine vesi oli!!!
Järgmisel päeval läksime tagasi mandrile ja leidsime ülihea Jaapani resto kus me järgmised 4 õhtut ennast lolliks õgisime, lõpuks ometi hea toit!!! Paar korda käisime ka Vahemere restos kus sai Kreeka toitu, pizzat jne. Pizza tegemine käis muidugi nii, et ahju juures oli 5 inimest kes seda tainast voolida üritas jne... ja ikka läks tund aega :D Kui nad vaid näeksid kuidas meil Vapianos neid tehakse, paar minutit ja valmis. Ühel päeval toodi sinna 7 lauatäit lapsi sööma. Me juba mõtlesime, et nüüd on kogu õhtusöök kisa sees garanteeritud, aga nad ei teinud piuksugi! Kõik ootasid vaikselt, jõid vett ja siis närisid oma pizzat. Nunnud :)
Hiinlase vaimusünnitised.
Hommikusöögi näide.
Loomad said ka alati oma osa.
Meie kodukant.
Ühel päeval kui vihma sadas läksime kesklinna suurele Phsar Leu turule. Mis ime asju seal kõik polnud :D Kulda oli ka kõvasti, üle poole odavama grammi hinnaga kui meil. Saime ka kõrvarõngad kõrva.
Jaapani restos sai ka vorsti isu rahuldatud. Seal jõime päris palju veini ka. Ühel õhtul lausa 3 pudelit :D Siis küsiti, et kas me oleme venelased ja onju hea jook!
Megahead kebabi saime ka. Seda tegi üks oma auto kastikas kebabi putkat pidav mees kes õhtuti oli oma käruga väljas ja meie päris mitu korda ka siis platsis.
Lemmik.
Meie tuktuki juhi laps :) Vahepeal oli meil päris oma "autojuht". Üks poiss kes meid iga päev viis ja tõi. Aga siis me läksime Koh Rongile ja seletasime talle, et ära homme tule vaid tule uuesti kolmapäeval kell 11, no ja siis läks muidugi kõik metsa, sest ilmselt ei saanud ta aru kuigi seletasime käte ja jalgadega. Nad alati näitasid numbried kätega, see jäi nii külge :)
Sellel tädil vist ikka tavalised riided, aga üldiselt meeldis neil väga pidžaamades tänaval käia... Jänkupidžaamad olid eriti popid.
Viimased 2 päeva olime 7+7h rannas. Nii mõnus ikka!
Bensujaam.
No ja siis läksime ühes täiesti kohalike kohas hulluks. Seal olid toitudel nii odavad hinnad, et arvasime, et üliväiksed kogused. Ja siis kui hakati lauda tassima parti, kalmaare, krevette, krabisid, suppi :D Kõik naersid :D Meie saime kõhuvalu ja lubasime enam mitte kunagi süüa.
26.03 hommikul hakkasime pealinna Phnom Penhi poole sõitma. Me võtsime endale auto koos autojuhiga. See maksis kahepeale 70 dollarit. Bussiga oleks saanud odavamalt, aga me ei tahtnud seda üle elada ja pealegi tahtsime me enne lennujaama veel ka ühe peatuse teha. Sõit kestis kokku umbes 5 tundi. Tegime ka väikse peatuse ja uinaku nii et aeg läks kiirelt... Tahtsime käia genotsiidi muuseumis. Alguses viidi muidugi valessekohta ja meil jäi õiges liiga vähe aega, aga see oli päris jube kogemus teada saada mis seal kõik toimus... sai klapid pähe ja sulle jutustati neid õudusi kõrva sisse...
Aastatel 1975–1979 Kambodžas valitsenud Pol Pothi punase terrorirežiimi
ajal tapeti või hukkus terrorirežiimi tegude tagajärjel selles riigis
erinevatel andmetel 2 kuni 3 miljonit inimest ehk kuni 35% riigi
elanikkonnast.
Terrorirežiimi
poolt loodud üks keskne kinnipidamisasutus (kõrvuti enam kui 150 muu
säärase keskse asutusega riigis) asus riigi pealinnas Phnom Penhis
ümberehitatud endises koolimajas. Selle kinnipidamiskeskuse nimi oli
Tuol Sleng (tõlkes „mürgiste puude küngas“) ehk teise nimega S-21.
Reeglid selles võikas vanglas olid väga karmid – iga tühise asja eest
(isegi unes ilma loata külje keeramise eest!) võis järgneda peks,
kohutav piinamine või hukkamine (sh elusalt põletamise teel). Lisaks
olid vangla tingimused äärmiselt antisanitaarsed, mistõttu paljud
sealsed vangid haigestusid nakkushaigustesse.
Tuol
Sleng oli vangla, millest eluga välja pääsemise võimalus puudus. Nii ei
ole imekspandav, et sellest vanglast läbi käinud tuhandetest (mõnedel
andmetel 17–20 tuhat) kinnipeetutest õnnestus teadaolevalt elusana
lahkuda ainult seitsmel inimesel. Ükski elusalt lahkunutest ei põgenenud
vanglast – enamus neist jäeti ellu kuna nende oskused olid vangla
juhtkonnale kasulikud. Üldiselt püsis enamus vange Tuol Slengis elus 2–3
kuud. Vanglapersonali suurus hiilgeaegadel oli enam kui 1700 inimest. Alates
1980. aastast on Tuol Sleng Kambodža üks tähtsamaid genotsiidimuuseume.
Kuna valdav enamus vanglas viibinutest vanglapersonali poolt
fotografeeriti, jäi vangis olnutest järele suur hulk dokumentaalset
must-valget fotomaterjali. See materjal, st tuhanded fotod, on kaasajal
muuseumis välja pandud. Muuseumi ühes sektoris on näitus vanglaga seotud
esemetest, sh piinamisriistadest ning hilisemad maalid, mis kujutavad
piinatuid. Võimalik on liikuda ka lihtsalt erineva suurusega kunagistes
vangikongides, mis on sisustatud sarnaselt vangla ajastul olnule.
Nõrganärvilistel või südamehaigetel on parem Tuol Sleng’i muuseumit
mitte külastada.
Pilte me loomulikult ei teinud, kes tahab see googeldab. Päris rusuv tunne jäi sisse. Samal päeval olid seal ka 2 pääsenut kes seal oma raamatuid esitlesid, aga me tundsime, et seda on liiga palju ja läksime minema.
Oligi aeg lennata tagasi Bangkoki...
Oeh, see Tai pork belly!!! :D
Käisime ka kolmandas kokteilibaaris Mandarin Oriental hotelli Bamboo baaris. Oli selline pigem vanema inimese koht, aga kokteil oli peen. Sinna muide üritasime puhkuse alguses ka poistega minna, aga ei lastud sisse kuna poistel olid lühikesed püksid jalas. Meestel pidid olema pikad püksid ja kingad.
Päris mitu korda istusime meie hotelli juures asuvas Itaalia kohas "Silvio". Itaalia mees pidas jne. Üks õhtu kui kõikidest söökidest kopp ees oli, siis läksime sinna, võtsime pudel rummi ning Itaalia sinki/vorsti/juustu ja tegime soojendust klubisse minekuks. Leidsime sellise laheda ööklubi nagu Onyx kus on EDM musa.
Sinna saamine oli muidugi omaette teema. Ütlesime tuki juhile, et Onyx, see ütles et teab, et 100 kohalikku. Mõtlesime ooo nii odav ja nii tore juht. Viis klubi ette, siis küsis mõlemalt 100, mõtelsime et suva, et nii hästi sai. Läksime siis järjekorda kus selgus, et vale klubi, meie oma oli palju kaugemal. No saime siis uue juhi ja viis kohale. Hull kontroll oli seal, ikka väravad ja koti kontroll ja pass pidi olema, meil oli õnneks passist pilt ja sellest seekord piisas. Pilet oli 13 eur ja sai 2 jooki. Seal oli täismaja keset teisipäeva ööd!!! Ainul kohalikud ja selline reiv, et mine hulluks. Täpselt meie musa ka, nii et nautisime täiega! Seal on isegi Steve Aoki, Alan Wlker jne käinud! Kahjuks pannakse seal ka kohad kell 2 öösel kinni, aga taksojuht ültes, et tema teab ühte kohta mis 5-ni on. Viis sinna, jälle olime litsimajas peol :D Samamoodi nagu Kambodžas Jack Danielsis vahtisime nagu loomaaias kuidas business käib :D Ei oska ju inimesed koju minna.
Vaade meie hotellitoast.
2 päeva saime ka päikest võtta.
Meie kodutänava tänavatoit.
Minu lemmik tom yum.
Shoppamas käisime ka. Seal oli selline peenem kaubamaja kus saime päris ägedaid asju hea hinnaga. Nt Converse ketsid olid 39 eur mitte 70 eur nagu siin, nahast rahakott alega 20 eur jne.
Enne ära tulekut lasime ka pesu ära pesta ja hea oli kohe seda kilekotti kohvrisse panna. Kambodžas pesime ka, seal oli 1 dollar kilo, Tais natsa kallim.
Õhtusöögiks konnad, prussakad, tõugud vms?
Meie lemmik söögikoht.
Käisime ka Bangkoki kõrgeimas tornis Baiyoke Tower II ära. See hotell ja torn ja baar olid küll koledad ja ajast maas, aga vaade oli ju ilus.
Meie "kikimiki".
Viimane bassupäev.
Suveniiri?
Ja saigi meie pea kuu ajane puhkus läbi. Oleks veel olnud, kuskile edasi Bangokist sõitnud. Taas kord oli mega lahe reis. Nägi ilusaid randu, koledat päris elu, suurlinna ja vaatamisväärsusi, kõik oli oma tempos ja chill... tõeline puhkus.
