15.01. asusime taas Helsingi poole teele, et sealt edasi Mehhikosse lennata. Laevas sai ka esimesed ilusad kokteilid tehtud. Seekord pidime öö veetma Helsingis kuna lend oli 16.01. juba 10-ne ajal hommikul. Saime Airbnb-st väga ok hinna ja asukohaga korteri. Mis teha kui Eestist üldse lendusid pole, vähemalt sellise hinnaga. Meil oli pilet kuskil 450 eur. Kõik hotellid läksid kokku 600 eur per kärss, neid oli sinna muidugi palju raskem leida kui Aasiasse, sest oma nõudmistes alla ei tahtnud tulla, samas ei tahtnud rohkem maksta ka :D Eluolu oli seal nagunii palju kallim kui Aasias.
On alles palju infot selle all oleva pileti peal :D Läksme Kanada kaudu ja tulime USA kaudu. Alguses küll arvasime, et päris kiireks läheb kui Kanadas on vaid 1,5 tundi aega ümber istuda, aga kõik sujus väga hästi ja lend läks peaaegu kõrval väravast. Pikk lend läks väga ruttu ja sujuvalt. Teenindav personal oli tõelisel tasemel kuigi alguses vaatasime, et päris vanad teenindajad, et kuidas nad jaksavad. Viimase otsa Torontost Cancuni võtsime unerohtu, sest seal lennukis oli tõeline hullumaja kisa ja tv-d polnud. 4 tundi poleks me üle elanud. Unerohuga ei näinud isegi õhku tõusmist.
Maandusime 20 ajal. Kohe tõmmati meile "müts pähe", sest väideti, et bussis pole kohti ja järgmine läheb alles 1,5 tunni pärast ja määriti taxo kaela mis oli 30 eur nägu. Tegelikult olin ma vaadanud, et bussid lähevad Playa del Carmenisse iga poole tunni tagant ja päris ööni välja, aga noh, busse tõesti näha ei olnud ja me olime vaidlemiseks ja uurimiseks liiga väsinud. Pärast selgus, et need bussid väljusid hoopis teisest kohast. Said siis meilt rohkem raha, olgu õnnelikud.
Sõitsime kuskil 45 minutit ja siis olimegi esimeses peatumiskohas Playa del Carmenis. Kus hakkas kohe ka hotelli draama pihta. Nimelt me valime alati hotellitoa kus on rõdu ja konditsioneer. Meid juhatati kuskile ilma akendeta kanakuuti ja öeldi, et rõdu on "by request" kohapeal, mitte et me ostsme rõduga toa. No kuulge :D Näitasime paberi peal millise toa me võtsime. See siis hakkas ajama, et hotell täis ja muid tube pole, et homme vaatame. Läksime siis oma kanakuuti ja konditsioneer ei töötanud ning igal pool oli kopitanud hais. Kaapisime tagasi vastuvõttu ja ütlesime, et me ei ole seal toas ja kõik, me pole sellise asja eest maksnud. Siis nad ütlesid, et teatage bookingusse. Ütlesime, et teatamegi ja see on puhas soga ajamine ja üldsegi teenindaja oli ka väga ebaviisakas. Lõpuks me jaurasime seal nii kaua kuni ta ütles, et ok ma annan teile parima toa mis hetkel on (just pidi ju hotell täis olema?), et homme siis vaatame mis edasi. Juhatati siis tuppa mis ilmselgelt oli meie tegelik tuba. Rätikud voodil, vannitoas asjad, veepudelid ootamas ja muidugi ka rõdu. Tema tegi meile oma sõnadega teene :D Tahtis ilmselt raha teenida, et annab meile mingi suvaka toa ja meie tegeliku toa mis on palju kallim müüb uuesti siis maha. Eks ta lõpuks sai aru, et me ei anna alla ja läheme hommikul kohe juhataja jutule, siis oli madalam kui muru ja see tuba jäi meile terveks nädalaks.
Olime küll mega väsinud, aga läksime ikka süüa otsima. Esimene söögi kogemus oli väga super. Cevice, mmmm. See maksis mingi 5 eur. Eelroad olid seal tõesti sama suured kui meil pearoad.
Mmmm need margaritad! Pea iga söögikoht oskas neid teha nagu oleks kuskil kallis kokteilibaaris. Hind jäi neil kuskil 4-5 eur kanti.
Ja minu teine selle reisi lemmik oli loomulikult cevice. Söögi hinnad olid umbes samad mis meil, mereannid olid muidugi odavamad ja värsked. Jubedalt tahavad tippi välja pinnida. Pole arvel kirjas ja siis kirjutavad suurelt, et no tip included ja et 15% tahavad saada. Me saime päeis mitmes söögikohas vaid korra käia, sest me lihtsalt ei saanud tagasi minna kuna ma ei kavatsegi 15% tippi jätta iga suutäie ja kokteili eest. Mingi hommik saime 20 dollari eest nii jubedat hommikusööki, et ise ka ei uskunud, praemuna moodi asi maksis 5 eur jne ja siis oli see tip veel sisse ka juba arvele pandud nii et elu kallim ja jubedam söök :D
Fajita. Ka väga hea!
Inimesed on seal umbes 1,5m ja ka sama laiad, kaabu ja kannad ühesõnaga. No ikka väga paksud, samas ilma häbita nabapluusidega jne. Kui poes nägime neid saia koguseid mis osteti, siis oli ka põhjus teada. Kuskil polnud näha neid Mehhiko seriaalide iludusi :D Ja kõigil on kogu aeg krõpsupakk käes. Samas mitte keegi kohalikest ei suitsetanud, ikka väga vähesed, nt Aasias suitsetavad ikka pea kõik. Muide, suitsu müüdi isegi apteegis :D
Esimene päev oli väga raske ajaga harjuda kuna Eestis oli 7h kell ees. Ehk siis meil oli kell 16 päeval selline tunne, et kohe kukume ära, lihtsalt ei seisa silm lahti. Pingutasime vist ikka mingi 20-ni ära. Ajavahega harjumiseks läks aega kuskil 3 päeva.
Tulumis käisime paar korda päevatripil. See oli meist mingi 70 km ja kohaliku minibussiga mis väljus iga paari minuti tagant sai sinna paari euriga. Bussisõit oli muidugi ellujäämiskursus, sest neile meeldib jubedalt kihutada ja sõeluda, eriti 70 alas 120-nega. Ja kui sa veel kuskil puupaku peal istud, siis on päris huvitav kogemus :)
Tulumi rand.
Politsei käis igal pool kogu aeg patrullimas.
Matkasellid.
Kohalik toit. Seda me ei söönud, sest need maisijahust tehtud tortillad ja asjad ajasid päris ruttu iiveldama.
Siin on üks stiilinäide näha. Meestele meeldis käia nt dresside ja mokassiinidega.
Playa del Carmen.
Kuulsad churrod.
Neile jubedalt meeldib kõik kohad vidinaid täis riputada.
Selle söögiga läksime alt. Kirjelduse järgi tundus hea, aga tegelikult oli päris jube.
Kui maksad, saad serenaadi. Mõni ikkagi tellis oma daamile ka laulu.
Need churrod olid jubedaaaad! Selline rasvapirukas, et jube. 1 amps ja prügikasti.
Meie rõdu on seal palmide vahel teisel korrusel.
Jääd müüdi ainult 5-e liitrises pakis. Kange alkohol oli poes väga odav! Korra sai rummi joodud.
Käisime väljas ka. Meie hotelli kõrval on suur ööklubi mis lõugas igal hommikul 5-eni, nii et voodis oli selline tunne nagu magaks ööklubi wc-s. Samuti oli klubi meie vannitoa akna taga, lausa seinale näidatavat videodiscot oli näha :D Peo järgsel hommikul oli kole ilm ja siis mõtelsime, et läheks teeks ühed frozen margariitad. Lõpptulemus oli see, et mitu vahetust oli restoranis vahetunud, 9 tundi möödunud ja me ikka veel võtsime "hommikusöögiks" margariitasid :D Mis tulemus oli? Olime 2 päeva mega haiged sellest jää kogusest mis sisse aeti. Aga need päevad olid vihmased ka, nii et võis magada küll.
Korra einestasime ka hotelli rõdul.
Taas Tulumis.
Panga automaat. See oli vist põhi asi mida külastama pidi, raha sulas käes. Nt Cancunis ei olnud neid peaaegu kuskil, pidime taxojuhil laskma neid otsida. Õnneks oli seal taxo ok hinnaga. Pea igale poole sai paari euroga. Eks taheti jubedalt tõmmata ka, aga me ütlesime, et ei saa, me teame mis päris hind on.
Neid elukaid oli igal pool :)
Tulumis käisime ka maiade varemeid vaatamas.
Leguaane olid kõik kohad täis.
Meie kodubaar.
Avokaadod. Alumine pilt on meie vannitoa aknast.
Nädal aega olime Playa del Carmenis ja siis läksime edasi Cancuni kus meil oli mõnus kahetoaline korter võetud. Ilm ei olnud mõnus :D Ühel vihmasel päeval käisime ka firmakate outletis. Sain Nike dressikad, muud polnud. Jaanuaris pidigi seal vihmaseid päevi ka olema. Samas polnud hullu, 11 täispikka rannapäeva saime ikkagi. Lihtsalt kui seal sadas, siis sadaski 24h nii et kuskile ei saanud jala liikuda.
See on Cancuni Ameerikalik osa (hotel zone). Meie olime downtownis ehk kohalike linnaosas. Sealt Ameerikalikust põgenesime me kohe ära. Kõik oli USA söögikohtasid täis, Coco Bongo (klubi) pilet maksis 70 eur jne.
Avastasime hoopis downtowni pärleid mis olid väga head kohalike kohad. Me olime taas "ainsad blondid" :D
Üks hommik tegin ise guacamolet. Seal olid need avokaadod ikka megahead!
Cancunis oli väga ilus rand - Playa Delfines. See asuski siis seal hotel zone piirkonnas kuhu sai meie juurest kohaliku bussiga mis sõitis 20 min ja maksis 55 senti.
Kõige jubedam liitrine pina colada mu elus :D
Sabata leguaanid siblimas.
Lained olid seal nii megad! Kui ennast selili viskasid, siis tundsid kuidas erinevad hoovused sind kõigutavad nagu pesumasinas. Seal tuli neid laineid tõesti igas suunas. Cancunis oli vesi mõnusalt soe, mujal nii soe ei olnud. Üldse me olime arvestanud, et seal on sama soe kui Aasias. Napilt mitte. Esimese ostuna tegime kohe kampsuni, sest õhtul läks ikka väga jahedaks, mingi 20C. Päeval oli mõnus nagu meie suvi, hea värske õhk, väga kerge oli rannas olla jne.
Kohalikud. Mingi liiva ahv tahtis meiega pilti ka teha :D Me ei lubanud.
Hmm?! Appi :D
Kahju, et Cancunis ööklubis käies polnud telefoni kaasas, et pildistada. Käisime mingis kohalike kohas kus oli mingi 7 eur sissepääs ja joogid kuni 3-ni hommikul tasuta. Alguses taheti meile kui gringodele muidugi mingi kallis pilet määrida, aga kui hakkasime ära liikuma, siis anti sama mis kohalikele. See klubi oli ui issanda loomaaed, sellised kostüümid, et mine hulluks :D Klubis proovisime üle aastate siis ka tequilat.
Igatahes seal oli meil korteris samamoodi, et ega väga magada ei saanud, sest mõnesaja meetri kaugusel oli see klubi kus lõhuti, laamendati ja röögiti samuti 5-ni :D Üks öö olime mõlemad üleval ja lihtsalt naersime, sest see kostus taas nii kõvasti nagu magaks klubi peldikus.
Ülihea kartul.
See oli jubeduse tipp. Taco.
Järgmine peatus oli Holboxi saar. Kõigepealt pidi Cancunist sõitma 2,5h bussiga sadamasse ja siis sealt 30 min paadiga üle.
Kiirpaat.
Holbox!
Kui nt Playa del Carmenis ja Cancunis üldse loomi ei näinud, siis saare peal oli neid kõvasti.
Seal oli kohe näha, et eelmine päev oli mega torm olnud. Kõik oli üleujutatud. Mõnes kohas oli napilt puusani vesi. Ime, et pea ees kuskile lompi ei lennanud.
Taxodeks olid golfikärud. Me ei võtnud vaid hakkasime ise hotelli otsima. Üks juhatas ühele poole, teine teisele poole. Tase oli see, et pärast selgus, et hotelli vastas olev baar juhatas veel kõige kaugemale :D
Rannas oli ka palju tormi jäänuseid.
Meie hotell.
Baar.
Kes tahab sõitma minna ja kes tahavad sööki ära süüa :D
Ööturg.
Holboxis veetsime 3 päeva. Plaan oli minna golfikäruga flamingosid otsima, aga neid üleujutuste tõttu üldse turistidele ei laenutatud, sest teed pole läbitavad. Pealegi pidid flamingod hetkel üldse mujal olema.
Ma olen ju hull teokarpide fänn. Alati mõne toon. Nii mulle ei meeldi otsida kui kõik kohad neid täis on, siis tuhnin ikka erilisemad välja.
Äri käib.
Kohtusime seal veel kahe tuttava daamiga kes sama aja Holboxis veetsid mis meie.
Rahvas kogunes kai peale päikseloojangut vaatama.
Mangod.
Taas üks lahe kohalik resto.
Ühel õhtul istusime hotellis ja järsku jooksis see sama loom mööda mis mul Tulumi piltidel oli, siis teine ja siis kolmas. Me tormasime kohe tuppa telefone võtma ja vaatasime kus nad läksid. Hiilisid bassu juures, kellel terav silm see näeb.
Ainuke kookos mis sain :(
Väga raske oli selle kiige peale saada ja siis lõi veel suht külm laine üle ka :D Aga hea pildi jaoks kannatasime ära.
Viimased päevad olime taas Cancunis. Lind sittus mu rannas täis. Raha ei tulnud kuskilt.
See on mu elu parim kokteil peale Bangkoki Vesperi kokteili.
Vot sellised mõnusad kohad olid downtownis.
Muide eelviimane õhtu koju jalutades sain just öelda, et "ma ei tea mis räägitakse, et siin nii ohtlik on, jumala rahulik ju" kui vaatasime ületee kuidas mingi rattaga kutt jäi seisma, andis turistile molli ja sõitis ta kotiga minema. Hotelli turva seal samas ei tõstnud pilku ka. Me võtsime kohe taxo.
190ml õlu :D Ma ei tea mis komme on peale restot ja kokteile veel kohalikku poodi kaapida ja õlut osta? Magama ei oska minna? EI :D
Tegime ka paar kallima tequila shotti, kuna oleme Mehhikos või nii. Aga pole ikka minu jook. Samas mezcali (ka agaavist tehtud) kokteilid olid lemmikute lemmikud! Mõnusa suitsuse maitsega.
Meie hotelli ligidal asuv kohalike koht. Ega nad just ülemäära inglise keelt ei oska. Isegi turistikas Playa del Carmenis oskavad väga vähe, Cancuni downtownis ei osanud keegi. Küsisid 2 klaasi vett, toodi 2 tuhatoosi jne :D Nalja sai palju, eriti kui menüüd olid ka hispaania keelsed ja me ise ka aru ei saanud mida me tellime ja tahame :D
Meie apartment hotell. Viimase päeva mõne tunni sai ka bassu ääres oldud. See oli tõesti mõnus korter ja need töötajad olid väga toredad. Muidugi kogu aeg pidi võtmekimbuga käima, värav kinni jne.
Ei põlenud õnneks ära ka. Alguses olime muidugi kirjud koerad, aga see on alati nii kui hakkad alles päevitama. Mul oli +30 kaitse alati peal.
Tagasitee sujus ka ilusti. USA-s kiire ümberistumine jne. Muidugi jama oli siis kui juba Helsingis olime. Esiteks oli mu kohver katki, ajasin paberid ära ja siis läksime rongile + trammile. Trammis peale paart peatust teatas juht, et tema enam edasi ei sõida kuna aknad on udused. Ei no tore. Meil oli niigi juba kiire. Hakkasime taxot otsima ja saime 5 min enne laeva väljumist sadamasse. Muidugi munes see taxojuht ja kaardimakse ei töötanud. Viskasime talle 12 eur mis sulas oli ja tormasime laeva. Jõudsime!
Mis siis Mehhiko mulje oli? No see turistipiirkond on ikka liiga puhas ja lakutud nagu Euroopas oleks. Meil tuli Aasia "pasamajandi" igatsus peale :D Meil polnud seekord kahjuks aega kuskile kaugemale rännata kus rohkem nn päris Mehhikot näeks, see ju nii suur ja lai maa. Aga kõik rannad olid ilusad ja puhatud sai täie raha eest. Kui uuesti minna, siis külastaks muud piirkonda :)
Sõitsime kuskil 45 minutit ja siis olimegi esimeses peatumiskohas Playa del Carmenis. Kus hakkas kohe ka hotelli draama pihta. Nimelt me valime alati hotellitoa kus on rõdu ja konditsioneer. Meid juhatati kuskile ilma akendeta kanakuuti ja öeldi, et rõdu on "by request" kohapeal, mitte et me ostsme rõduga toa. No kuulge :D Näitasime paberi peal millise toa me võtsime. See siis hakkas ajama, et hotell täis ja muid tube pole, et homme vaatame. Läksime siis oma kanakuuti ja konditsioneer ei töötanud ning igal pool oli kopitanud hais. Kaapisime tagasi vastuvõttu ja ütlesime, et me ei ole seal toas ja kõik, me pole sellise asja eest maksnud. Siis nad ütlesid, et teatage bookingusse. Ütlesime, et teatamegi ja see on puhas soga ajamine ja üldsegi teenindaja oli ka väga ebaviisakas. Lõpuks me jaurasime seal nii kaua kuni ta ütles, et ok ma annan teile parima toa mis hetkel on (just pidi ju hotell täis olema?), et homme siis vaatame mis edasi. Juhatati siis tuppa mis ilmselgelt oli meie tegelik tuba. Rätikud voodil, vannitoas asjad, veepudelid ootamas ja muidugi ka rõdu. Tema tegi meile oma sõnadega teene :D Tahtis ilmselt raha teenida, et annab meile mingi suvaka toa ja meie tegeliku toa mis on palju kallim müüb uuesti siis maha. Eks ta lõpuks sai aru, et me ei anna alla ja läheme hommikul kohe juhataja jutule, siis oli madalam kui muru ja see tuba jäi meile terveks nädalaks.
Olime küll mega väsinud, aga läksime ikka süüa otsima. Esimene söögi kogemus oli väga super. Cevice, mmmm. See maksis mingi 5 eur. Eelroad olid seal tõesti sama suured kui meil pearoad.
Käisime väljas ka. Meie hotelli kõrval on suur ööklubi mis lõugas igal hommikul 5-eni, nii et voodis oli selline tunne nagu magaks ööklubi wc-s. Samuti oli klubi meie vannitoa akna taga, lausa seinale näidatavat videodiscot oli näha :D Peo järgsel hommikul oli kole ilm ja siis mõtelsime, et läheks teeks ühed frozen margariitad. Lõpptulemus oli see, et mitu vahetust oli restoranis vahetunud, 9 tundi möödunud ja me ikka veel võtsime "hommikusöögiks" margariitasid :D Mis tulemus oli? Olime 2 päeva mega haiged sellest jää kogusest mis sisse aeti. Aga need päevad olid vihmased ka, nii et võis magada küll.
Igatahes seal oli meil korteris samamoodi, et ega väga magada ei saanud, sest mõnesaja meetri kaugusel oli see klubi kus lõhuti, laamendati ja röögiti samuti 5-ni :D Üks öö olime mõlemad üleval ja lihtsalt naersime, sest see kostus taas nii kõvasti nagu magaks klubi peldikus.
Sadamasse saime siiski golfikäruga loksuda. Tagasi sõidu bussijuht oli eriti ülbe, ei lubanud enne sõitu wc-sse minna, et kohe stardime. Ise samas tegi jumala suvalises kohas peatuse, läks tõi vett ja siis hakkas oma spordijoogi möksi kokku keerama kõigi ees :D Ainuke inimene kes Mehhikos trenni teeb vist ja ta oli nii uhke selle üle :D Jube kuidas nad ikka seal kihutavad, endal bussil kõik tuled ja viled vilguvad, eks siis lasevad nii kaua kuni mahakandmisele läheb. Need pikamaa bussid olid muidugi väga ok, ADO oli selle firma nimi mida soovitaks. Aga need väiksed olid sellised, et naera puruks.
Mis siis Mehhiko mulje oli? No see turistipiirkond on ikka liiga puhas ja lakutud nagu Euroopas oleks. Meil tuli Aasia "pasamajandi" igatsus peale :D Meil polnud seekord kahjuks aega kuskile kaugemale rännata kus rohkem nn päris Mehhikot näeks, see ju nii suur ja lai maa. Aga kõik rannad olid ilusad ja puhatud sai täie raha eest. Kui uuesti minna, siis külastaks muud piirkonda :)
