Minu missiooniks on vist kõik oma parimad sõbrannad Itaalia tripile viia :D Seekord asusime siis 11.06 Maariti ja Anxiga sinna poole teele. Kuna lennuk maandus Bergamos 23:15, siis pidime esimese öö Milaanos veetma, et sealt hommikul vara edasi minna. Tahtsime üliodavat ja rongijaamale lähedal olevat hotelli, et öösel poleks palju kappamist ning hommikul saaks kauem kui 6-eni magada. Leidsimegi ühe rongijaamast 400m kaugusel asuva tagasihoidliku hotelli. Tegelikult pidi meil isegi jagatud vannituba olema, aga vastuvõtu onu andis meile päris oma vannitoaga toa ja peale ei pidanud midagi maksma :) Minul on üldiselt sügavalt savi kus ma magan, peaasi, et olemas oleks pesemisvõimalus ja voodi laadne toode. Ega magada muidugi ei saanud, sest ma olin liiga overexited! Niimoodi tuba jagades tulid Noarootsi ajad meelde :)
Hommikusööki sõime Milaano raudteejaamas. Seal saime esimese sõõmu imehead kohvi ja nautida kuuuuuma ilma. Mõnna. Algas ka saiadieet.
Edasi kärutasime rongiga Riccione poole, vahepeatus oli meil nagu ikka Bolognas. Nagu näha väsisid lapsed ära :D Mina olin muidugi nagu duracelli jänes :D
Peale lõunat olimegi kohal. Selles hotellis olime Liinaga ka eelmine aasta. Lampi leidsin bookingust ja see oli liiga hea leid, et mitte uuesti tulla.
Tegime kohe jalutuskäigu randa, käisime ujumas ja tuiasime natsa ringi.
Riccione on hoopis teistsugune kui ülejäänud kuurortid. Esiteks on seal ülivähe turiste, käivad kohalikud. Teiseks on see mega fääncy, puhas ja kallite butiikidega. Eks hiina nänni on ka, aga need poed on ainult ühes kohas ja näevad ka ikka korralikud välja. Tunned ennast nagu rikas inimene kuigi tegelikult seda ju pole. Restod on muidugi odavamad kui meil. Seekord oli isegi kunstmuru maha pandud, kindlasti meie auks. Alates 2010 kui seal käima hakkasin, on ikka VÄGA palju muutunud ja ikka ilusamaks ja paremaks.
Meie hotell. Kohe ühel peatänaval.
Üks põhjus miks selle hotelli valisin, on see, et seal on ülihea hommikusöök. Ma muud ei pildistanud kui magustoitu, aga tegelikult on seal erineval viisil tehtud muna, peekonit, salaamit, sinki, juustu jne jne jne. Tavaliselt lõunamaades ongi vaid magusaid asju, aga seal on ka põhjamaalasele palju süüa. Itaalias söön ma alati täiega magusat ja Nutellat, siin pole kunagi ostnud, aga seal on see kuidagi "must have". Maasikatega oli see eriti hea.
Kui lõunale ei jõua, ajavad ka kokteilid asja ära... Anx sai eriti vikati Cosmopolitani.
Rõduchill... Maariti suust oli lauset "issand nii palav on, et tahaks külma õlut juua" ikka väga naljakas kuulda. Aga tegime kohe asja ära. Sellel reisil tegelikult rõdu peal chillimist üldse ei olnud. Kuna kanget alksi ei joonud, siis polnud mõtet seal passida, ikka restosse.
Esimesel õhtul läksime meie eelmise aasta lemmik restosse Esedrasse sööma. Ei pidanud taas pettuma ja isegi osad kelnerid olid samad.
Diskole jõudsime ikka ka. Kablutasime 1,5 km rannaklubidesse. Väga halb üllatus oli see, et uus linnapea keelas klubidel öösel lahti olla. Just ranna omadel kuna segavad inimesi! Mojito ja Hakuna olid kell 1:30 juba kinni, õnneks oli Opera lahti. Aga üldiselt on nüüd jah nii, et ranna omad panevad kell 1:30 pillid kotti ja edasi minnakse siis teistesse klubidesse. Aga sellel reedel oli õnneks Opera 3:30-ni lahti, nii et saime lõbusalt aega veeta ikka küll. Kui ühe laua taga kokteile nautisime, siis meil oli nagu vastuvõtt. Üks seltskond tuli, teine juba ootas järjekorras, et saaks rääkima tulla ja nii mitu tundi järjest :D Nagu ikka olid esimesed laused "how old are you", "do you have facebook"? Nad ju väga inglise keelt ei räägi ja no nii naljakas oli kuidas seda ikka väga püüdlikult purssida üritati :D Kõvasti sai huumorit. Lõpuks oli meil laud roose täis ja kõht naerust valus. Hea lause jäi kõlama "only thing we have is money", sest mina töötan kinnisvaras ja Anx pangas, seal ju raha lausa voolab eksole. Maarit ehmatas paar poissi surnuks kui ütles, et ta võiks nende ema olla, et ta on 33 :D
Hilisõhtune melu. Meie täristasime Maaritiga ees, Anx klõpsis fotokaga taga.
Järgmine päev oli mingi kehamaalingu festival ja loomulikult Nutella festival ka :D
Teine õhtu.
Maailma parim mereanni pasta! Seda sõin taas mitu korda.
Öösel koju tulles on seal kohustus loomade otsa ronida. Ja klubisse jõudsime muidugi nii, et kui wc-s käidud, siis pandi musa kinni :D Aga polnud hullu, tee peal sai ikka paarist kohast läbi jõlkuda.
Kolmas õhtu, andke süüüüaaa!!! Toidu kogused olid nii meeletud, et magu venis ikka korralikult välja, aga reisil peabki seda kõike ju nautima. Iga õhtu ikka head ja paremat + veini. Ma ei suuda siiani uskuda, et selle risotto hunniku endale sisse ajasin!
Oeh kui palju saime selle masinaga rongipileteid osta :D "Is that your cardddd"???
Esmaspäeval tegime päevatripi Veneetsiasse. Minul oli see kolmas kord, teistel oli esimene. Vahet pole palju seal käid, ikka on imeline. Kuigi turiste on alati meeletult.
Maariti käsi osutus väga heaks selfie stickiks :D
Väike spritzi peatus.
See on küpsis mida ma alati Veneetsias söön. Enam ei saa öelda "alati", sest siis kui isu peale tuli, ei leidnud me seda enam kuskilt.
Väga sõbralik kajakas oli igatahes.
Veneetsia on alati imeline!
Anx ostis ka põlle ;)
Lõunapaus kanali ääres.
Väga tahtsin sellist teomütsi saada.
Selle nokaga oleks lahe lennukis istuda ja tukkudes "nokkida".
Loomapoes elasid kassid :)
Jõudsime oma linna tagasi alles 22 ajal, aga see ei seganud meil suurele õhtusöögile minemast, isegi kui järgmine päev pidi taas kell 6:30 äratus olema. Kes siis reisil magab.
Hunnik rongipileteid.
Maaritil oli nii Veneetsia kui Verona kohta meile infolehed tehtud, saime ennast harida :)
Need veevõtukohad on elupäästjad!
Mõtlesime, set sellel rõdul oleks päris hea veini juua.
Verona on linn kus ma elaksin kui seal oleks meri. Lihtsalt nii ilus ja hubane!
Kuigi oli megakuum võtsime siiski suuna ka mäe otsa.
Millised vaated!!!
Pildi pealt ei tundu selle ääre peal istumine midagi hirmsat, aga tegelikult oli väga jube, sest ma kardan kõrgust ja pea käis ikka korralikult ringi. Aga pilt oli ju vaja ära teha!
Tahtsime alla minna pilti tegema, see ei olnud eriti hea mõte, sest seda varjulist paika kasutavad kodutud wc-na :D fui...
Armastuskirjad.
Spritz on nii ilus, et sellest pidi kohe palju pilte tegema.
Salute!
Maarit leidis omale uue auto.
Megasuure silla peal.
Kõik meie päevad möödusid naeru saatel. Vahepeal ajas mingi asi nii naerma, et me kõik olime kõhud kõveras, pisarad voolasid ja ei saanud midagi enam teha, järgi ka ei saanud jätta, hullumeelse tunne tuli peale... Siin me siis demostreerime magamist ja all pildil pidime lahendama probleemi "liiga tugev konditsioneer + sitahais" - probleem sai lahenduse nagu näha. Mina magasin rongides tripi teisel poolel, siis kui väsimus oli ikka juba suur ja iga jumala kord kui ma magama jäin hakkas Maarit minuga rääkima :D
Kell 23 sai taas karpe sööma minna. Mmmmmm....
Ja see on siis peale söömist :D
Me olime nii toredad kliendid, et alati toodi meile kas kooki või limoncellot. Eelviimasel õhtul jäin meie hotellis oleva vana inglise härrasmehega rääkima. Tema pere on Itaaliast pärit ja ta käib seal ka iga aasta. Riccione on juba ju aastakümmneid kõva Itaallaste suvituskoht, oskas palju lahedaid lugusid rääkida. Lisaks ütles ta, et kannatab veel viimased 3 aastat Inglismaal ära, siis on pension käes ja ta on piisavalt raha kogunud, et Itaaliasse kolida - olin kade või jaa???
Rannas käisime ikka ka. Jällegi saime viimasel päeval toolid tasuta, sest me oleme ju nii toredad ja Itaallased ise on veel toredamad ja lahkemad. Ikkagi minu inimesed!
Anxil pole käsi??? :D
Vesi oli nagu meie oma suvel. See oli kohalikele muidugi külm mis külm :D Viimane päev olid eriti suured lained, siis kaugemale ei lastudki minna, kohe vilistati välja. Seekord sai vaid Anx krabi käest naksata :)
Viimane õhtu tegi Maarit rekordi. Sõi eelroaks pizza ja pearoaks pasta :D Ma ei tea kuhu see tal mahtus!!!
Palju ei shopanud. Lemmik firma küünelakke ja ühed kingad. Enam ei ole shoppamine minu teema, ei viitsi, raiskab aega ja kui midagi vaja pole mida siis tuiata. Õnneks olid seal poed 00-ini lahti, ehk siis peale sööki saime veel mõned kohas ära käia.
Jätsi sai ikka iga päev süüa. Nüüd jälle isu täis, Eesti omad nagunii ei maitse. Endiselt jäi mu lemmikuks maasika + šokolaadi.
Udused daamid suunduvad rannaklubidesse... Seekord jõime ennast rikkaks ja arvasime, et 10 eur kokteili eest on kökimöki. Samas see kokteil oli nii kange, et Eestis tehtaks selle kogusega sulle 3 tk, nii et tegelikult oli see hind õigustatud.
Teel randa...
Ka seekord jäi Esedra meie lemmikuks. Eriti hea oli see, et meie hotellist oli see vaid paar sammu asutda. Isegi wc-s käisime oma hotellis!
Teine päevatripp oli Veronasse. Napilt oleks see ära jäänud kuna rongid olid järjest cänceldatud. Meie oma ka, aga tund aega hilisema rongiga saime siiski kohale. Seal ikka nende rongidega juhtub, et jäävad ära või mida iganes, peab selle võimalusega alati arvestama. Kahju, et siis kunagi ära ei jää, kui lennukile minema pead :D
Keegi ajuhiiglane on mingi kleepeka sildile kleepinud.
Julietti rõdu.
Tunglemine kuju ümber.
Terve kodutee sai muidugi taas uluda, no nii raske on sealt mul tagasi tulla. Aga pole muud midagi kui peab hakkama uut trippi plaanima ja seekord oleks ikka kauem, nädal on liiga väike aeg. Anxi ja Maaritiga pole me enne koos reisinud, aga see oli kindlasti esimene paljude seast mis meid ees ootavad. Meil oli ikka niii niii niii lahe! Tintintšukatšuka - eat, laugh, love trip!
