Sai siis ka seal eestlaste lemmik kohas ära käidud. Väga väga mõnus oli külmast jaanuarist sooja suvesse maanduda, ma ainult kaelani vees oleksingi olnud ja koju ei tahtnud mitte kuidagi tulla. Panengi nüüd päevade kaupa kirja mis meil seal põnevat juhtus :)neljapäev 17.01.
Minek! Pakkisin öösel 3-eni kohvrit ja tee mis tahad aga ikka sai nii palju asju, et Keit pidi osad asjad veel enda spordikotti mahutama. Natsa tuli juba ärevus sisse kah :P Olime õigel ajal lennujaamas, aga lend hilines tund aega, chillisime siis seal niisama ringi. Keidul tuli hirm ka sisse, ta polnud enne ju lennukiga sõitnud. Tegime siis mõned napsud kah et hirm kaoks :D Lõpuks saimegi lennukile, meile olid head nn äriklassi kohad bronnitud, kõige ees, palju ruumi jne. Keidul oli ka hea meel, sest "Lostis" jäid ka just ees istujad ellu :D Lend oli pikk ja väsitav, korra oli Keit sellise näoga, et kohe läheb jookseb mööda vahekäiku ja karjub pommm pommm, aga seda ei juhtunud. Söök ja vaade olid ka head, tv-st näidati "Sõpru" ja isegi püramiide nägime õhust. Kella 21 ajal olimegi siis Sharm El Sheikhi lennujaamas. Kohe kui uks lahti tehti tundsime, et niiii soe on, mõnus! Hull sagimine oli seal, jooksutati meid siia ja sinna, visati tempel ja viisa, passikontrolli onu muudkui karjus et lähme lähmeeee või midagi sellist, no et mis koperdate seal idikad, vahtis mu passi ja laulis mulle Liinu Liinu :D Jube :D Meil peab eriti vait olema kontrollis ju. Kotti ootasime ka kaua, mu kott tuli napilt viimasena ja mu ilus punane kohver on nüüd must. Kahjuks venis lennujaamast hotelli minek ka eriti pikaks, sest pidime seal kaua kõiki ootama ja siis veel hotellidesse jagunema. Mingi nõme mees ka ülbitses seal, alati leidub mingi kadakaturu riietega soki ja plätuga oss kes kõike teab, oi ma läksin närvi. Oss karjus veel bussijuhile ka, et pane condition tööle ja siis irvitas, et see ei reageerinud, no mu arust on bussis ikka konditsioneer mitte mingi condition. Õnneks elasid ossid teises hotellis! Kui lõpuks hotelli (Marmara Hotel & Resort) jõudsime, siis oli küll hea meel ja hotell oli super! Mõnus suur tuba ja vaade oli oi oi oi kui ilus, ilus suur aed ja 3 helesinist basseini. Pakikandja oli lahe, tõi mulle vale kohvri tuppa, aga õnneks sain pärast ka enda oma :D Kohe saime teada, et õige on arveldad ainult kohaliku rahaga, sest kui tahtsime osta 2 pudelit vett oli hind järgmine: kas 12 kohalikku (umbes 24 eek), 3 euri või 12 dollarit :D nooojah, aga egiptlaste matemaatika pidigi nii kõrgel tasemel olema, et sellest keegi peale nende aru ei saa :D Õhtusöök oli ka tuppa jäetud, puuvilju ja võileibu, kuigi me olime oma musta leiva ja õllesigarit ka kaasa toonud. Mugisime ja nautisime vaadet, magama saime alles 3 ajal öösel.
reede 18.01.
Keidu sünna! Hea koht kus pidada eksole :P Kaifisin juba 8 ajal hommikul rõdul päikest ja soojust! Hommikusöök oli nii hea, koha peal tegi kokk omletti, ise said näidata talle mis komponentidest tahad ja muu söögi valik oli ka vägev, eriti palju oli feta juustu. Söödud sai, siis põrutasime kohe infotundi kus räägiti 1,5 tundi väga ebahuvitavat juttu, ma juba kibelesin randa. Kohe saime selle hirmsa liikluse ka ära näha, mingeid reegleid pole, vasakpööret pole, iga 2 km tagant on hoopis U-pööre, sõideti 4-jas reas kahe asemel ja kogu aeg lastakse signaali, eriti taksod kes kliente otsivad, hotellist ei saa meetritki eemale käidud kui takso peatab :D Peale infotundi panimegi siis randa. Meie hotellil oli 2 randa, liivarand ja korallirand. Mõlemasse viis tasuta buss, mis siis et need olid mingi 500 m kaugusel :D Bussijuht oli lahe mees, kohe tegi juttu ja tiris meid mingile vaateplatvormile kus hakkas meid pildistama, terve buss ootas nii kaua :D Pidime hullult poosetama, siis pani Celine Dioni jälle põhja ja kimasime edasi ja ikka tuututades, ma ei tea mis saaks kui neil tuut ei töötaks, ei sõidakski vist ja muide osades kohtades oli kohe selline hoiatav silt, et pasun ja see maha tõmmatud, et ei ole mingit tuututamist, aga ikka tehti. Lõpuks saime ikka randa ka. Palju rahvast oli. Vesi oli niiiiiii mõnus, kerge on soolases vees ujuda ja kohe nägin igasugu värvilisi kalu ka, supppper! Rannast tagasi hoopis jalutasime, oi kuidas taksod tuututasid. Kahjuks pidime ka läbi ühe kaubatänava jalutama kus meid kohe ühte poodi sisse meelitati. Hindasid seal üheski poes kuskil pole ja enne neid ei öelda ka kui ta ei maini ära sõnad, et asi on käsitöö, ehtne nahk või originaal :D Jube kavalalt oli kõik lavastatud, et üks meelitas sisse ja siis nagu muuseas toimetas ta selja taga poe omanik kes siis meiega edasi suhtles. See oli parfüümipood, tõi igast lõhnasi nuusutada ja tegi mulle näomaski (raudselt oli see kaamelispermast tehtud) ja siis lõpuks lõi 4 pudelit lauda ja ütles hinnaks 1800 kohalikku (3600 eek)!!! Pidime pikali kukkuma, siis hakkas vaikselt langetama, aga no ikka oli kuskil 1000 kandis. Me m
õtlesime, et oleme ka kavalad ja ütlesime, et meil pole raha kaasas, käime hotellis ja siis tuleme tagasi. Siis oli muidugi kohe: no problem my friend ma saadan oma venna teiega kaasa :D Ok, see siis ei aidanud, üritasime siis niisama minema vigerdada, et me veel vaatame ringi siis otsustame. Aga see raius ikka edasi, et give me your price my friend, aaaaaaaa ja siis kui ütlesime siis tuututas muudkui, et no good price my friend, give my another price! Lõpuks olime juba lolliks minemas, tingisime nii kaua kui saime 2 pudelit 100 kohaliku eest kätte (ostsime siis ühe parfüümi ja selle kaamelisperma näomaski) :D Mees oli nii tige, et isegi kilekotti ei andnud! Meil oli hea meel, et saime kohe tingimisega nii hea kogemuse ja enam ei pääsenud meie eest keegi ;) Selline võidu tunne oli kohe, kuigi jah oleks võinud ka ilma ostmata välja marssida, aga see ei ole seal lihtsalt võimalik, nad ei lase sind minema kui juba poodi sisse satud! Mõtlesime, et ohh nüüd tagasi tulles lähme kohe Prismasse ja hakkame Kirde saia hinnaga letis kauplema. Kusjuures kõik arvavad, et valged turistid on venelased, hüütakse kogu aeg vene keeles tere ja tulge sisse jne, siis kui ütleme et oleme eestlased öeldakse kohe tere-tere, mõni ka kuidas läheb ja tere-tere vanakere :D Hotelli ikka lõpuks saime tagasi kah, pidasime vastu. Hullud turavanõuded olid seal igal pool, ilmselt peale seda 2001 a. pommi plahvatust. Meie hotellis oli mitu turvameest, lausa igas nurgas ja olid ka turvaväravad mille kasust ma eriti aru ei saanud kuna need piiksusid iga inimese peale, aga kedagi ei kontrollitud. Natsa kasisime ennast ja olig
i õhtusöögi aeg. Me ei kartnud mingit põhja alt ära löömist, sõime kõike. Väga head toidud olid, suur valik igast sooja toitu, siis salateid, kooke, puuvilju jne. Kuna Keidul oli sünna siis kimasime õhtul kõige suuremasse keskusesse Naama Baysse. Pidin kohe kempsu otsima, normaalne... turistile on see 5 kohalikku, muidu võid näppudega pühkida, sest kuskil seal paberit pole, see anataksegi siis kui raha annad. Saime ka Pirjo, Karmo jt kokku. Väga mõnusa Panorama kohviku leidsime kus nägi tervet linna ja kus tantsis suure seelikuga mingi mees, jah meeeees, õigemine keerutas ennast ja oma seelikut umbes 45 mintsa ühte pidi, mul oleks küll paha hakanud, tegi igast kujundeid ja oli vahepeal oma kahe seelikuga nagu vurr, vurronu siis. Tegime muidugi vesipiipu ja proovisime kohalikku õlut, Stella õlu oli väga hea nagu meie õlts! Meie läksime Keiduga veel edasi ühte teise vesipiibu kohvikusse kus anti lahtist õlut mis ei olnud üldse nii hea. Aga enne sinna jõudmist pidime läbi rebima mitmest kaupmehest ja ka igal kohvikul oli kah veel umbes 10 sisseviskajat. Kui lõpuks koju tahtsime saada, siis hakkas täielik hullumaja, igast ilmakaarest tuli taxi? taxi? Ja jälle pidi kauplema ja ka seda selgeks tegema, et 2 inimest selle hinnaga, muidu lepid hinna kokku ja pärast ütleb et see oli ainult ühe inimese hind. Ka taksodel on sisse viskajad ju :)) Me leidsime mingi kuti kellega saime kokkuleppele, siis ta helistas oma taksojuhile ja tiris meid läbi teiste taksode kuskile eemale kus siis tema auto tuli ja me peale saime. Taksojuht nägi suht terrorist välja, selline pika habemega. Saime jälle tunda surmahirmu kuidas seal liiklus toimib. Ainult üks tuututamine ja tulede vilgutamine käis ja linna vahele sõidetakse mingi 100-ga. Aga saime elusalt koju, arvata on et kui nad meile siia Tallinnasse sõitma tuleks, siis oleks juba esimesel minutil avarii.
õtlesime, et oleme ka kavalad ja ütlesime, et meil pole raha kaasas, käime hotellis ja siis tuleme tagasi. Siis oli muidugi kohe: no problem my friend ma saadan oma venna teiega kaasa :D Ok, see siis ei aidanud, üritasime siis niisama minema vigerdada, et me veel vaatame ringi siis otsustame. Aga see raius ikka edasi, et give me your price my friend, aaaaaaaa ja siis kui ütlesime siis tuututas muudkui, et no good price my friend, give my another price! Lõpuks olime juba lolliks minemas, tingisime nii kaua kui saime 2 pudelit 100 kohaliku eest kätte (ostsime siis ühe parfüümi ja selle kaamelisperma näomaski) :D Mees oli nii tige, et isegi kilekotti ei andnud! Meil oli hea meel, et saime kohe tingimisega nii hea kogemuse ja enam ei pääsenud meie eest keegi ;) Selline võidu tunne oli kohe, kuigi jah oleks võinud ka ilma ostmata välja marssida, aga see ei ole seal lihtsalt võimalik, nad ei lase sind minema kui juba poodi sisse satud! Mõtlesime, et ohh nüüd tagasi tulles lähme kohe Prismasse ja hakkame Kirde saia hinnaga letis kauplema. Kusjuures kõik arvavad, et valged turistid on venelased, hüütakse kogu aeg vene keeles tere ja tulge sisse jne, siis kui ütleme et oleme eestlased öeldakse kohe tere-tere, mõni ka kuidas läheb ja tere-tere vanakere :D Hotelli ikka lõpuks saime tagasi kah, pidasime vastu. Hullud turavanõuded olid seal igal pool, ilmselt peale seda 2001 a. pommi plahvatust. Meie hotellis oli mitu turvameest, lausa igas nurgas ja olid ka turvaväravad mille kasust ma eriti aru ei saanud kuna need piiksusid iga inimese peale, aga kedagi ei kontrollitud. Natsa kasisime ennast ja olig
i õhtusöögi aeg. Me ei kartnud mingit põhja alt ära löömist, sõime kõike. Väga head toidud olid, suur valik igast sooja toitu, siis salateid, kooke, puuvilju jne. Kuna Keidul oli sünna siis kimasime õhtul kõige suuremasse keskusesse Naama Baysse. Pidin kohe kempsu otsima, normaalne... turistile on see 5 kohalikku, muidu võid näppudega pühkida, sest kuskil seal paberit pole, see anataksegi siis kui raha annad. Saime ka Pirjo, Karmo jt kokku. Väga mõnusa Panorama kohviku leidsime kus nägi tervet linna ja kus tantsis suure seelikuga mingi mees, jah meeeees, õigemine keerutas ennast ja oma seelikut umbes 45 mintsa ühte pidi, mul oleks küll paha hakanud, tegi igast kujundeid ja oli vahepeal oma kahe seelikuga nagu vurr, vurronu siis. Tegime muidugi vesipiipu ja proovisime kohalikku õlut, Stella õlu oli väga hea nagu meie õlts! Meie läksime Keiduga veel edasi ühte teise vesipiibu kohvikusse kus anti lahtist õlut mis ei olnud üldse nii hea. Aga enne sinna jõudmist pidime läbi rebima mitmest kaupmehest ja ka igal kohvikul oli kah veel umbes 10 sisseviskajat. Kui lõpuks koju tahtsime saada, siis hakkas täielik hullumaja, igast ilmakaarest tuli taxi? taxi? Ja jälle pidi kauplema ja ka seda selgeks tegema, et 2 inimest selle hinnaga, muidu lepid hinna kokku ja pärast ütleb et see oli ainult ühe inimese hind. Ka taksodel on sisse viskajad ju :)) Me leidsime mingi kuti kellega saime kokkuleppele, siis ta helistas oma taksojuhile ja tiris meid läbi teiste taksode kuskile eemale kus siis tema auto tuli ja me peale saime. Taksojuht nägi suht terrorist välja, selline pika habemega. Saime jälle tunda surmahirmu kuidas seal liiklus toimib. Ainult üks tuututamine ja tulede vilgutamine käis ja linna vahele sõidetakse mingi 100-ga. Aga saime elusalt koju, arvata on et kui nad meile siia Tallinnasse sõitma tuleks, siis oleks juba esimesel minutil avarii.
laupäev 19.01.
Täna lasime ka koristaja sisse, jälle oli mees, Sharmis naisi eriti ei näegi. Aga väga hästi koristas ja lasi mingit mõnusat aroomi kah ning isegi vannitoas ladus mu kosmeetika asjad ritta :) Seekord kimasime kohe pärast hommikusööki liivaranda. Rannast ületee oli mingi väga lagununud ja räämas hotell, pool osa oleks nagu pommiplahavtuses kannatada saanud, ülejäänud oli ka väga jube, aga seinal ilutses 2 tärni ja kõikide maade lipud, et welcome või nii :D Oi kurat, sinna küll sattuda ei tahaks. Aga eks peab arvestama, et siin on tärnid midagi muud kui meil, siin pole alla 4-ja tärni mõtet midagi head loota. Seal rannas oli palju rohkem ruumi, aga mitte nii põnev ujuda kuna koralle polnud ja kalu ka vähem. Seda, et ühtegi kala polnud arvasin nii kaua kui snorgeldama hakkasin. Nii kui maskiga vee alla sain tuli igast kalu nähtavale. Mingi imelik kala oli põhjas kes igast auke uuristas, selline tiibadega kala. Ja siis veel üks hästi pikk pika nokaga kala. Kokteili ostsime kah ja muidugi ei toodud raha tagasi! Jumala närvi ajas, Keit siis passis seda kutti terve aeg kui rannas olime ja lõpuks mingi 3-e tunni pärast tõi ta raha tagasi :D Kui päike loojuma hakkaks siis mõtlesime, et vaatame natsa linnapeal ringi. Tahtsime vanasse Sharmi minna ja mõtlesime ,et lähme sinna peale sööki taksoga, aga siis oh imet, me olimegi juba seal, kohe ranna juures hakkaski vana turg. See oli hoopis midagi muud kui Naama Bay, hästi palju kohalikke, ruuporitest tuli kogu aeg palvetamine mis ajas külmavärinad peale, hästi must oli igal pool ja palju palju kasse. See mulle muidugi meeldis, a neil oli inimestest suva, kimasid niisama ringi, sellisd väiksed kassid on seal, Sebastjan on nende kõrval ikka suur loom. Ja juba turu värava juures hakkas kohe pihta taxi, taxi? No kurat, sa ju näed et ma just astusin turule sisse, arvata on ju et ma taksot ei taha! Igatahes vedas, et teada saime kus oleme, sest muidu oleks õhtul hea tüng olnud kui takso meid samasse kohta tagasi oleks toonud. Hakkasime siis jällegi kauplema, ehtne turg noh, pood poes kinni ja kõik muudkui tirivad ja pakuvad ja vene keeles muidugi alguses! Ostsime Liinale väikse vesipiibu ja siis kõvasti tubakat. Tingisime hästi jälle, tubakabloki saime 20 kohaliku eest (40 eek), meil maksab üks väike pakk 65.- eek nüüd sain 10 pakki 40-ne eest. Koti ostsin ka, taheti 110 saada, ma pakkusin oma hinnaks 40, ei oldud nõus, aga nii kui minema jalutasin, siis karjuti Estonia, ok ok! Rahaga üritavad samuti igal võimalikul juhul tüssata, ajavad tehingud nii keeruliseks ja muudkui vehivad oma pihuarvutiga nii kaua kui sa ei saa enam ise ka aru palju maksma peaksid, sellepärast on jällegi hea kahekesi arvutada ja jälgida ja tagasi annavad ka valesti :) Turul tuiates läksime isegi nii julgeks, et sõime isegi seal samas valmistatud kebabivõileiba, uskumatult hea oli, mõnus vürtsikas, ei löönud ka see põhja alt ära! Egiptuses saab kanget alkot osta tax free poest 48 tunni jooksul peale maale saabumist, me ei ostnud, ei saanudki passi joodikutemplit. Meil oli oma konn kaasas pealegi ei taha head puhkust joomisega ära rikkuda, meie kõrval hotellitoas elasid nagunii pumbad kes kuskile hotellist väl
ja ei läinud, jõid ööpäeva ringselt viina ja päeval magasid, hommikuti sai ikka wc-s öökimist ka kuulda! Nõmeee, mis mõttega sa tuled siis üldse reisile, istu oma kodus viin kaisus edasi! Me ikka joome siis kui pidu on, mitte nii, et ilma alkota üldse päevagi ei läheks eksole :P Seekord oli koju sõites teine bussijuht, sealt Adams family filmist üks mees, kopajuhi näoga oli, oi kuidas kimas jälle. Käisime meie hotelli poes hõbepaberit küsimas, tahtsime kohe Liina piibu ära proovida ju ja te ei kujuta ette, see paber anti tasuta! Me ei suutnud uskuda, isegi mokk vajus natsa töllakile vist. Piip töötas hästi ja mango tubakas on nüüd lemmik! Õhtul käisime mingil rikaste tänavatel jalutamas, seal olid ainult firmapoed, Mäkk ja Pizza Hut ja Starbucks jne, aga kui huvi pärast hindu tahtsime võrrelda, siis selgus, et nt Pizza Hutis olid ainult burgsid müügil :D Aga mõnus rahulik oli seal jalutada küll, keegi ei üritanud kuskile meelitada. Õhtusöök oli jälle hea ja hoopis teised toidud kui eile, mõnes hotellis saad nädal aega sama toitu ju. Keit läks meile jooke tooma ja selgus, et neil polnud avajat, Keit võttis siis mõlemad pudelid enda kätte ja ütles: only for you my friend (sama lause mida kaubeldes öeldakse, et ainult sulle on selline hind, nu daaa) ja siis näitas kuidas pudelikorki teise pudeliga lahti saab teha... need jäid suu lahti vahtima :D
ja ei läinud, jõid ööpäeva ringselt viina ja päeval magasid, hommikuti sai ikka wc-s öökimist ka kuulda! Nõmeee, mis mõttega sa tuled siis üldse reisile, istu oma kodus viin kaisus edasi! Me ikka joome siis kui pidu on, mitte nii, et ilma alkota üldse päevagi ei läheks eksole :P Seekord oli koju sõites teine bussijuht, sealt Adams family filmist üks mees, kopajuhi näoga oli, oi kuidas kimas jälle. Käisime meie hotelli poes hõbepaberit küsimas, tahtsime kohe Liina piibu ära proovida ju ja te ei kujuta ette, see paber anti tasuta! Me ei suutnud uskuda, isegi mokk vajus natsa töllakile vist. Piip töötas hästi ja mango tubakas on nüüd lemmik! Õhtul käisime mingil rikaste tänavatel jalutamas, seal olid ainult firmapoed, Mäkk ja Pizza Hut ja Starbucks jne, aga kui huvi pärast hindu tahtsime võrrelda, siis selgus, et nt Pizza Hutis olid ainult burgsid müügil :D Aga mõnus rahulik oli seal jalutada küll, keegi ei üritanud kuskile meelitada. Õhtusöök oli jälle hea ja hoopis teised toidud kui eile, mõnes hotellis saad nädal aega sama toitu ju. Keit läks meile jooke tooma ja selgus, et neil polnud avajat, Keit võttis siis mõlemad pudelid enda kätte ja ütles: only for you my friend (sama lause mida kaubeldes öeldakse, et ainult sulle on selline hind, nu daaa) ja siis näitas kuidas pudelikorki teise pudeliga lahti saab teha... need jäid suu lahti vahtima :D
pühapäev 20.01.
Eriti varajane äratus, sest ees ootas päev merel. Seal oli ikka nii vähe aega valge, kuskil 7 ajal päike tõuseb ja juba 5 õhtul on kottpime. Kell 9 tuli juba meile buss järgi, enne seda sai veel 
söödud ja pestud. Viidi bussiga randa, seal jaotati kõik paaridesse ja läksime tipa tapa hanereas jahi peale. Turiste hoitakse tõesti nagu sitta pilpa peal, iga sekund loetakse kas kõik on ikka alles, mõnus. Seadsime ennast laeval sisse ja meie instruktor Raul hakkas sukeldumisest ja snorgeldamisest rääkima. Samal ajal kimasime ilusa korallilahe äärde. Saime teada, et punane meri on kõige liigirohkem meri maailmas, meil on Eestis magedas ja soolases vees kokku 76 kalaliiki, punases meres on 1200! Haisid on ka päris mitut sorti, aga nemad ennast väga ei näita, kardavad, ma kardaks küll hoopis neid :D Näitas kõik asjad ära ja siis tõmbasimegi kalipsod selga, maskid ette, lestad jalga ja sulpsti vette. Mainis seda ka, et peab ikka tõsiselt pingutama et ära uppuda, vesi lihtsalt kannab nii hästi ja kalipso on nagu ujumisrõngas ju. Mine metsa kui sinine vesi ja milline veealune maailm seal oli! Koralliseina juurest alla vaadates tekkis tunne nagu oleksid kuskil mäe otsas ja vaataksid alla, no nii hästi oli põhja näha kuigi tegelt oli väga sügav. Nägin vist mingi 30 eri liiki kalu ja muid elukaid nagu kalapoeg Neemo multikasse oleks sattunud ausõna! Sukeldujad möllasid ka meie all, väga vahva oli. Siis aga tulid mingid hullud meduusid kes kõrvetama hakksid, osad kargasid veest välja, aga mina mitte. Kui sukeldatud ja snorgeldatud saime väga head sööki, nämmaaaa. Ja siis jälle tagasi vette. Seekord oli soovijaid peale minu veel ainult 2, sest meduusid olid eriti suurtesse parvedesse kogunenud, naerdigi siis et lähme medusse toitma. A mul oli savi, snorgeldamine on ikka nii super, et ma teeks seda ööpäevaringselt ja järgmine kord kindlasti sukeldun kah! Meeskonnaliikmed üritasind mind pannkookidega veest välja meelitada, aga ei läinud läbi :D No ok, lõpuks ikka pidin minema, tiriti asjad seljast ja anti pannkook pihku, shokolaadisiirupiga mmmmm! Jalad ja käed olid nagu kõrvenõgestest läbi käinud, meduusid noh. Kuskil 16:30 ajal olime jälle kaldal. Saime hotellis head õhtusööki ja vaatasime natsa mingit showd kah.
söödud ja pestud. Viidi bussiga randa, seal jaotati kõik paaridesse ja läksime tipa tapa hanereas jahi peale. Turiste hoitakse tõesti nagu sitta pilpa peal, iga sekund loetakse kas kõik on ikka alles, mõnus. Seadsime ennast laeval sisse ja meie instruktor Raul hakkas sukeldumisest ja snorgeldamisest rääkima. Samal ajal kimasime ilusa korallilahe äärde. Saime teada, et punane meri on kõige liigirohkem meri maailmas, meil on Eestis magedas ja soolases vees kokku 76 kalaliiki, punases meres on 1200! Haisid on ka päris mitut sorti, aga nemad ennast väga ei näita, kardavad, ma kardaks küll hoopis neid :D Näitas kõik asjad ära ja siis tõmbasimegi kalipsod selga, maskid ette, lestad jalga ja sulpsti vette. Mainis seda ka, et peab ikka tõsiselt pingutama et ära uppuda, vesi lihtsalt kannab nii hästi ja kalipso on nagu ujumisrõngas ju. Mine metsa kui sinine vesi ja milline veealune maailm seal oli! Koralliseina juurest alla vaadates tekkis tunne nagu oleksid kuskil mäe otsas ja vaataksid alla, no nii hästi oli põhja näha kuigi tegelt oli väga sügav. Nägin vist mingi 30 eri liiki kalu ja muid elukaid nagu kalapoeg Neemo multikasse oleks sattunud ausõna! Sukeldujad möllasid ka meie all, väga vahva oli. Siis aga tulid mingid hullud meduusid kes kõrvetama hakksid, osad kargasid veest välja, aga mina mitte. Kui sukeldatud ja snorgeldatud saime väga head sööki, nämmaaaa. Ja siis jälle tagasi vette. Seekord oli soovijaid peale minu veel ainult 2, sest meduusid olid eriti suurtesse parvedesse kogunenud, naerdigi siis et lähme medusse toitma. A mul oli savi, snorgeldamine on ikka nii super, et ma teeks seda ööpäevaringselt ja järgmine kord kindlasti sukeldun kah! Meeskonnaliikmed üritasind mind pannkookidega veest välja meelitada, aga ei läinud läbi :D No ok, lõpuks ikka pidin minema, tiriti asjad seljast ja anti pannkook pihku, shokolaadisiirupiga mmmmm! Jalad ja käed olid nagu kõrvenõgestest läbi käinud, meduusid noh. Kuskil 16:30 ajal olime jälle kaldal. Saime hotellis head õhtusööki ja vaatasime natsa mingit showd kah. 
esmaspäev 21.01.
Iga hommik hakkabki siin väga vara, juba kell 5 kutsutakse esimesele palvusele ja siis käib üle linna selline mõnus mõmin. Mina avastasin täna hommikusöögilauas samad shokolaadisiirupiga pannkoogid m
ida laeval anti! Kuna võtsime ka linnaekskursiooni, siis pidime uue grupiga jällegi infotundi kimama. Me kuulama ei läinud, jalutasime natsa ringi, aga kuna taksojuhtid ajasid hulluks siis passisime niisama seal maja ees. Õnneks oli ainuke päev kus ilm oli pilves, muidu me oleks kallist rannaaega kaotanud. Aga no passida ikka tore pole, eriti kui nende infotund kestis 3 tundi. Avastasin ka seda, et olin meie ekskursiooni pileti maha unustanud, aga saime ka selleta ikka jutule. Ja siis juhtus asi mis ikka minuga juhtub, jäin wc-sse kinni. Seal on mingid imelukud, just räägiti et ärge neid kinni pange, aga ma kogemata panin, esimest ja viimast korda. Õnneks Keit kuulis kui teda karjusin ja saime kuidagi lahti lõgistatud :D Pärast jäi sinna veel umbes 20 inimest kinni, itsitasin pihku nagu eestlasele kohane :D Ok, lõpuks siis saime ekskursioonibussi, normaalne ju, viidi samasse vaateplatvormile kus meil juba pildistati, no pildistasime siis veel. Siis käisime ühes mossees kuhu ka turistidel ukse pealt sisse vaadata lasti, natsa veel tiirutamise ja siis viidi lõunale. Saimegi vist nüüd päris kohalikku toitu maitsta, muld mis muld, tee mis tahad aga anti veega segatud mulda ja liiva, ei olnud hea. Jooke tuldi eriti lahkelt pakkuma mi
s tundus kahtlane ja võtsime ainult limpsid, pärast selguski, et nt 0,33-ese õltsi eest taheti 7 dollarit. Siis panime omal käel jalutama. Olime jälle vana Sharmi turul. Vana on ta seetõttu, et seda asuti kõige esimesena 60-ndatel ehitama. Kauplesime jälle tubaka ja sallidega. Sallipoiss pakkus alguses 5-e salli hinnaks 470 kohalikku, me siis raiusime 150 vastu, saime muudkui no good price my friend vastu :) Aga lõpuks poiss loobus ja andis meile 5 salli 150 eest. Samad sallid mis meil maksavad mingi 300-400 eek tükk :D Me tegimegi sellise sõjaplaani, et lähme ainult kauplema sinna kus on 1 inimene meie 2-e vastu, nii saime kõigist jagu. Ühe salliga sai teises kohas veel nii kaubeldud, et tahtsime hinnaks 25, ei andnud siis jalutasime minema ja mingi teine mees hõikas tagasi et ok ok, siis aga see vihastas kes meile agselt seda pakkus võttis selle salli ja viskas maha, siis hakkasid seal omavahel kaklema, me jalutasime minema :D Ja ou mai gaad, seal müüd maasikaid, 20 eek oli kg! Ma isegi ei tinginud, sest kui ta ütles kilo hinnaks 10 kohalikku, siis no mida sa enam tingid jaauaris maasikate eest! No küll olid head ikka! Õhtul saime ka ime osaliseks, hakkas vihma sadama, siin pidi jaanuaris 0,3 päeva sadama ja üldse ainult mõnel päeval aastas nii et nägime tõelist imet! No muidugi oli see lihtsalt tibutamine meie mõistes, aga ikkagi. Jalutasime veel mööda turgu ja vaatasime kuidas kõik paanikas oma asju vihma eest varju tassisid, üks tahtis jälle meile järele joosta ja midagi pakkud, aga pani sellise käbla maha et naera puruks :D No on siis vaja niimoodi tormata eksole. Me istutasime ennast jälle ühte kohvikusse maha, võtsime beduiini teed ja tegime piipu, muide piibu tõmbamise hinnaks oli seal kuskil 10 eeki, selle eest saab siis tõmmata 2 suurt piibutäit. Õhtul oli kõigele muule lisaks söögiks ahjukana mida kokk sulle ise tükkideks lõikas ja meeletult hea shokolaadikook!
ida laeval anti! Kuna võtsime ka linnaekskursiooni, siis pidime uue grupiga jällegi infotundi kimama. Me kuulama ei läinud, jalutasime natsa ringi, aga kuna taksojuhtid ajasid hulluks siis passisime niisama seal maja ees. Õnneks oli ainuke päev kus ilm oli pilves, muidu me oleks kallist rannaaega kaotanud. Aga no passida ikka tore pole, eriti kui nende infotund kestis 3 tundi. Avastasin ka seda, et olin meie ekskursiooni pileti maha unustanud, aga saime ka selleta ikka jutule. Ja siis juhtus asi mis ikka minuga juhtub, jäin wc-sse kinni. Seal on mingid imelukud, just räägiti et ärge neid kinni pange, aga ma kogemata panin, esimest ja viimast korda. Õnneks Keit kuulis kui teda karjusin ja saime kuidagi lahti lõgistatud :D Pärast jäi sinna veel umbes 20 inimest kinni, itsitasin pihku nagu eestlasele kohane :D Ok, lõpuks siis saime ekskursioonibussi, normaalne ju, viidi samasse vaateplatvormile kus meil juba pildistati, no pildistasime siis veel. Siis käisime ühes mossees kuhu ka turistidel ukse pealt sisse vaadata lasti, natsa veel tiirutamise ja siis viidi lõunale. Saimegi vist nüüd päris kohalikku toitu maitsta, muld mis muld, tee mis tahad aga anti veega segatud mulda ja liiva, ei olnud hea. Jooke tuldi eriti lahkelt pakkuma mi
s tundus kahtlane ja võtsime ainult limpsid, pärast selguski, et nt 0,33-ese õltsi eest taheti 7 dollarit. Siis panime omal käel jalutama. Olime jälle vana Sharmi turul. Vana on ta seetõttu, et seda asuti kõige esimesena 60-ndatel ehitama. Kauplesime jälle tubaka ja sallidega. Sallipoiss pakkus alguses 5-e salli hinnaks 470 kohalikku, me siis raiusime 150 vastu, saime muudkui no good price my friend vastu :) Aga lõpuks poiss loobus ja andis meile 5 salli 150 eest. Samad sallid mis meil maksavad mingi 300-400 eek tükk :D Me tegimegi sellise sõjaplaani, et lähme ainult kauplema sinna kus on 1 inimene meie 2-e vastu, nii saime kõigist jagu. Ühe salliga sai teises kohas veel nii kaubeldud, et tahtsime hinnaks 25, ei andnud siis jalutasime minema ja mingi teine mees hõikas tagasi et ok ok, siis aga see vihastas kes meile agselt seda pakkus võttis selle salli ja viskas maha, siis hakkasid seal omavahel kaklema, me jalutasime minema :D Ja ou mai gaad, seal müüd maasikaid, 20 eek oli kg! Ma isegi ei tinginud, sest kui ta ütles kilo hinnaks 10 kohalikku, siis no mida sa enam tingid jaauaris maasikate eest! No küll olid head ikka! Õhtul saime ka ime osaliseks, hakkas vihma sadama, siin pidi jaanuaris 0,3 päeva sadama ja üldse ainult mõnel päeval aastas nii et nägime tõelist imet! No muidugi oli see lihtsalt tibutamine meie mõistes, aga ikkagi. Jalutasime veel mööda turgu ja vaatasime kuidas kõik paanikas oma asju vihma eest varju tassisid, üks tahtis jälle meile järele joosta ja midagi pakkud, aga pani sellise käbla maha et naera puruks :D No on siis vaja niimoodi tormata eksole. Me istutasime ennast jälle ühte kohvikusse maha, võtsime beduiini teed ja tegime piipu, muide piibu tõmbamise hinnaks oli seal kuskil 10 eeki, selle eest saab siis tõmmata 2 suurt piibutäit. Õhtul oli kõigele muule lisaks söögiks ahjukana mida kokk sulle ise tükkideks lõikas ja meeletult hea shokolaadikook!
teisipäev 22.01.
Kell 05:00 öösel hakkas hotelli tuletõrjealarm täiega tööle, aga tirises mingite ebakorrapäraste vahedaga, mitte midagi ei saanud aru. Osad mutid olid muidugi juba kordioris evakueerumas, a meil oli suht suva, varsti jäigi vait ja hakkas hoopis palvele kutse :) Terve päeva veetsime jälle liivarannas, seekord sai natsa tuult ka mis oli väga hea, sest muidu oleks hullult kõrvetanud. Oi kui jube kemps seal ikka oli, silt oli ka hea, näitas ühes suunas, aga tegelt oli hoopis teiselpool randa :D Avalikud kempsud ei ole jah mu lemmikud, Keit rääkis kuidas üks väike poiss o
li seal toimetanud, jalad olid veepaagi peal, ema hoidis kätest ja poiss muudkui kakas :D Peale randa kiirelt poest läbi, kust paar kohalikku õltsi ostsime. Poes on muide nii, et alkot ei müüda, selleks on paar eraldi pood ja hindasid isegi seal pole, kassas lööb hinna ja siis paneb suvaliselt veel mingi summa otsa, endale jootraha või nii :D Sigarillodega oli ka nii, et üks päev maksid 20 ja teine päev 34, selle peale vastati tax my friend, tax. Kaubanduskeskuses oli suht normaalne kemps, käisime seal ka enne bussile minekut, selleks ajaks oli see kauplemine mind hulluks ajanud ja suundusin mossitades kempsu, muidugi üritati mulle paberit müüa, aga panin eest ära. Ja siis ronis see kutt mulle kempsu järgi ja küsis otse raha, ma ütlesin et ei anna ja tõmbasin ukse kinni :D Mul oli enda salfakas kaasas! Oi ja milline elamus oli kohalik pank! Mingis lagunenud ruumis istusid 2 meest, üks siis leti taga ja teine arvuti taga (ma ei tea kas seda saab tegelt arvutiks nimetada). Kõigile anti valesti tagasi, meile anti ka alguses, aga kuna kohe üle lugesime ja õiendasime siis andis meile isegi rohkem kui vaja :P Õhtul mõtlesime, et otsime selle 1001 öö lossi üles, seal pidi kaameliga sõita saama. Jalutasime siis keset suurt pimedust, ühtegi turisti väljas polnud, siis panevad kõik ainult taksodega ringi, hea odav ju. Igatahes jalutasime ja jalutasime, aga ei midagi. Küsisime poest teed ja joonistasime isegi paberile lossi ja kirjutasime 1001, aga ei midagi, kõik vaatasid ja vangutasid pead, mõni veel ütles et aaa jaa, aga tegelt ikka aru ei saanud. Pärast muidugi meenus, et seal oskab ainult 57% inimestest lugeda ja kirjutada ning numbrid on ju neil ka hoopis teistsugused, autonumbrid olid ikka väga naljakad. Jalutades saime ka näha kui jalkahullud egiptlased on, igal pool on telekad ja suured ekraanid kus jalkat vahitakse, ühe suure ekraani juures olid isegi autod kogu perega kes tee pealt seda vahtisid. Ja mingi mängu nad võitsid ka, sest varsti läks hull tuututamine ja lippude vehkimine lahti. Vahel isegi oli natsa kaheldav kas nad ikka on nii karsklased, sest mõni tundus ikka väga pilevs võis täis olevat :D Leidsime sellise vahva vene restorani nagu U Vovõ (Vova juures), seal käis hull vene möll, me ei liitunud :D Lõpuks pidime siiski loobuma, leidsime küll 1001 muud asja, aga seda lossi ei leidnud. Jalutasime tagasi, no ikka mingi 7 km matk tuli, Keit oli oma korallide peal käimise papud jalga pannud, aga no need küll jalutamiseks pole, taldu igatahes enam polnud :D Kurb, et kaameliga sõita ei saanud.
li seal toimetanud, jalad olid veepaagi peal, ema hoidis kätest ja poiss muudkui kakas :D Peale randa kiirelt poest läbi, kust paar kohalikku õltsi ostsime. Poes on muide nii, et alkot ei müüda, selleks on paar eraldi pood ja hindasid isegi seal pole, kassas lööb hinna ja siis paneb suvaliselt veel mingi summa otsa, endale jootraha või nii :D Sigarillodega oli ka nii, et üks päev maksid 20 ja teine päev 34, selle peale vastati tax my friend, tax. Kaubanduskeskuses oli suht normaalne kemps, käisime seal ka enne bussile minekut, selleks ajaks oli see kauplemine mind hulluks ajanud ja suundusin mossitades kempsu, muidugi üritati mulle paberit müüa, aga panin eest ära. Ja siis ronis see kutt mulle kempsu järgi ja küsis otse raha, ma ütlesin et ei anna ja tõmbasin ukse kinni :D Mul oli enda salfakas kaasas! Oi ja milline elamus oli kohalik pank! Mingis lagunenud ruumis istusid 2 meest, üks siis leti taga ja teine arvuti taga (ma ei tea kas seda saab tegelt arvutiks nimetada). Kõigile anti valesti tagasi, meile anti ka alguses, aga kuna kohe üle lugesime ja õiendasime siis andis meile isegi rohkem kui vaja :P Õhtul mõtlesime, et otsime selle 1001 öö lossi üles, seal pidi kaameliga sõita saama. Jalutasime siis keset suurt pimedust, ühtegi turisti väljas polnud, siis panevad kõik ainult taksodega ringi, hea odav ju. Igatahes jalutasime ja jalutasime, aga ei midagi. Küsisime poest teed ja joonistasime isegi paberile lossi ja kirjutasime 1001, aga ei midagi, kõik vaatasid ja vangutasid pead, mõni veel ütles et aaa jaa, aga tegelt ikka aru ei saanud. Pärast muidugi meenus, et seal oskab ainult 57% inimestest lugeda ja kirjutada ning numbrid on ju neil ka hoopis teistsugused, autonumbrid olid ikka väga naljakad. Jalutades saime ka näha kui jalkahullud egiptlased on, igal pool on telekad ja suured ekraanid kus jalkat vahitakse, ühe suure ekraani juures olid isegi autod kogu perega kes tee pealt seda vahtisid. Ja mingi mängu nad võitsid ka, sest varsti läks hull tuututamine ja lippude vehkimine lahti. Vahel isegi oli natsa kaheldav kas nad ikka on nii karsklased, sest mõni tundus ikka väga pilevs võis täis olevat :D Leidsime sellise vahva vene restorani nagu U Vovõ (Vova juures), seal käis hull vene möll, me ei liitunud :D Lõpuks pidime siiski loobuma, leidsime küll 1001 muud asja, aga seda lossi ei leidnud. Jalutasime tagasi, no ikka mingi 7 km matk tuli, Keit oli oma korallide peal käimise papud jalga pannud, aga no need küll jalutamiseks pole, taldu igatahes enam polnud :D Kurb, et kaameliga sõita ei saanud.
kolmapäev 23.01.
Hommikul oli jälle päike kõrgel ja täielik rannailm. Olimegi nagu muuseas liivarannas 5 tundi. Sellest vist enne ei kirjutanudki, et ka rannas ei saa rahulikult lebada, pidevalt pakutakse sulle süüa, juua, ekskursioone, massaazi, ehteid, kokteile jne jne jne. Ja pakuks siis niisama, enne tuleb ju kõik jutt ka, et kust sa tuled, mis nimi, oo eestlased on ilusad ja toredad jne. Nii et kõige ta
rgem on magamist teeselda. Seal samast ranna äärest läks ka nn allveelaev, klaasist põhjaga, et könnid saaksid ka veealust maailma näha. Vees sai nalja, mulistasin siis seal ja järsku nägin enda juures põhjas imelikku kala, selline helesiniste äärtega pruun kala. Hakkasin siis kohe näppima nagu ikka onju ja siis see ajas oma sõrad välja, kalmaar oli ja kimas kalmaari liigutustega minema :D Ja siis kohe nägin poole meetrist nokaga kala jälle kah :D Nalja saab seal vee all ma ütlen! Siis mõtlesime veel viimast korda turul käia, sest üks kott jäi mind piinama. Seal on meeletult igast vuffel asju müüa, no Gucci, Prada jne ja suht soodsad hinnad. Peab muidugi kaua vaatama, sest suurem osa kotte on rohkem vene maitsele, litrid ja sätendavad jne. Tahtsin siis ka endale ühte vuffel firmakat, silma jäi Burberry, kuna selline tagasihoidlikum ja ei paista üldse mingi järeletehtud olevad. Kohe saab siis lauseid, jees jees handmade, jees jees päris nahast, oli jah handmade in china ja sain kätte 100 eeki eest :D Kusjuures kui ostsin suveniiriks kassikujud, siis üritati ka pähe määrida, et handmade ja pakkus hinnaks 50 kohalikku, a ma sain ikka 5-ega nä nä näää! Hotelli jõudes oli meil väike 20-ne mintsane pit-stop (pissipeatus ja pool õlut) ja siis panime edasi korallide randa, et viimaseid snorgeldamisi nautida. Meri oli suht tormine ja nähtavus natsa paha, aga kui rannast kaugemale triivida, siis nägi igasugu kalu ja erinevat värvi elus koralle. Eriti sümpaatne oli üks lillade prillidega vend kes mu all ujus, ikka selline poole meetrine vend oli. Ja siis korallide vahelt vaatas mind üks kala, vaatas ja vaatas ja siis hakkas üles minu poole ujuma, ma siis lehvitasin talle, et tule tule, aga pööras ikka ringi :D Ei raatsinud kohe kuidagi sealt veest välja tulla, hulpisin kuni pimedani välja, viimane päev ju :( Enne ära minekut nägin ühte nutvat kassi, siis pidin ise ka nutma muidugi, aga õnneks tal ei olnud midagi viga, rääkis niisama juttu. Esimest korda tundsime, et enne õhtusööki on kõht tühi ja tellisime hotellist pizza. Ootasime siis huviga mis meile tuuakse, toodi täiesti tavaline pannipizza mis oli väga väga hea! Õhtusööki nautisime pärast ka kaua ja siis jälle Naama Baysse. Jalutasime seal niisama ringi. Just sain öelda lause, et kaamelit ei näinudki kui järsku oligi kaamel mu ees :D Kükitas ja mälus, aga ma ei tahtnud temaga seal linnas sõita, paha ju tal kivide peal käia, kahju hakkas, aga ära ma ta nägin ja eks teinekord saan sõita ka! Tegime veel kohvikus viimase piibu kah. Pakkida oli kurb ja und ei tulnud enne 3:30, aga 4:30 oli ju juba äratus...
rgem on magamist teeselda. Seal samast ranna äärest läks ka nn allveelaev, klaasist põhjaga, et könnid saaksid ka veealust maailma näha. Vees sai nalja, mulistasin siis seal ja järsku nägin enda juures põhjas imelikku kala, selline helesiniste äärtega pruun kala. Hakkasin siis kohe näppima nagu ikka onju ja siis see ajas oma sõrad välja, kalmaar oli ja kimas kalmaari liigutustega minema :D Ja siis kohe nägin poole meetrist nokaga kala jälle kah :D Nalja saab seal vee all ma ütlen! Siis mõtlesime veel viimast korda turul käia, sest üks kott jäi mind piinama. Seal on meeletult igast vuffel asju müüa, no Gucci, Prada jne ja suht soodsad hinnad. Peab muidugi kaua vaatama, sest suurem osa kotte on rohkem vene maitsele, litrid ja sätendavad jne. Tahtsin siis ka endale ühte vuffel firmakat, silma jäi Burberry, kuna selline tagasihoidlikum ja ei paista üldse mingi järeletehtud olevad. Kohe saab siis lauseid, jees jees handmade, jees jees päris nahast, oli jah handmade in china ja sain kätte 100 eeki eest :D Kusjuures kui ostsin suveniiriks kassikujud, siis üritati ka pähe määrida, et handmade ja pakkus hinnaks 50 kohalikku, a ma sain ikka 5-ega nä nä näää! Hotelli jõudes oli meil väike 20-ne mintsane pit-stop (pissipeatus ja pool õlut) ja siis panime edasi korallide randa, et viimaseid snorgeldamisi nautida. Meri oli suht tormine ja nähtavus natsa paha, aga kui rannast kaugemale triivida, siis nägi igasugu kalu ja erinevat värvi elus koralle. Eriti sümpaatne oli üks lillade prillidega vend kes mu all ujus, ikka selline poole meetrine vend oli. Ja siis korallide vahelt vaatas mind üks kala, vaatas ja vaatas ja siis hakkas üles minu poole ujuma, ma siis lehvitasin talle, et tule tule, aga pööras ikka ringi :D Ei raatsinud kohe kuidagi sealt veest välja tulla, hulpisin kuni pimedani välja, viimane päev ju :( Enne ära minekut nägin ühte nutvat kassi, siis pidin ise ka nutma muidugi, aga õnneks tal ei olnud midagi viga, rääkis niisama juttu. Esimest korda tundsime, et enne õhtusööki on kõht tühi ja tellisime hotellist pizza. Ootasime siis huviga mis meile tuuakse, toodi täiesti tavaline pannipizza mis oli väga väga hea! Õhtusööki nautisime pärast ka kaua ja siis jälle Naama Baysse. Jalutasime seal niisama ringi. Just sain öelda lause, et kaamelit ei näinudki kui järsku oligi kaamel mu ees :D Kükitas ja mälus, aga ma ei tahtnud temaga seal linnas sõita, paha ju tal kivide peal käia, kahju hakkas, aga ära ma ta nägin ja eks teinekord saan sõita ka! Tegime veel kohvikus viimase piibu kah. Pakkida oli kurb ja und ei tulnud enne 3:30, aga 4:30 oli ju juba äratus...
neljapäev 24.01.
Ärasõit! Eiiii! Nii paha nii paha. Juba kell 6 hommikul pidime valmis olema. Aga no ei saanud kohe minekut teha, sest pumbad (no need kes purjutasid) hakkasid seal möllama, kõigepealt oli neil üks käterätikukaart kadunud (basseinis olijad said nii rätikuid), mille eest pidid trahvi maksma ja siis olid nende linad verega koos mille eest taheti veel juurde. Lapsel oli pea katki olnud ja siis nad olid seal selle linaga mässanud. Hotelli infos oli kirjas, et kui linal on verd või hennat siis peab kinni maksma. Ma ei saa aru, laps kukub pea lõhki ja siis seotakse mingi linaga kinni mitte ei mida arstile? Nii nad siis jagelesid ja karjusid seal, kõik kutsuti kohale, giid, helistati reisifirma bossidele jne, ma ei saa üldse aru miks reisifirma nende arust süüdi oli? Ootasime seal siis 1,5 tundi, jäime peaaegu juba lennukist maha (mida ma tegelt juba lootsingi), lõpuks siis maksid ja meid lasti minema, tõsine häbi ikka. Oehh! Lennujaamas pidi jälle natsa passima, tahtsime lõhnapoes lõhna lasta, aga seal pool oldi kitsid, ainult korgid olid väljas, ei mingit testrit. Seekord saime enam vähem õigel ajal starditud. Ilm oli ilus se
lge nii et nägime kõike mis all on, kõrbe, mägesid, vett. Naljaks, nüüd istusime kõige tagumises pingis, muidu oli mõnus, sest saime kolmeses pingis kahekesi laiutada, aga kuna kemps oli seal samas, siis vahel käis sitahais üle pea :D Tukkusime ja sõime ja vahtisime aknast välja, "Simpsoneid" näidati kah. Mida Eesti poole seda lumisemaks läks, jessss, tahtsingi et lumi oleks maas. Maanduda kohe ei saanudki, sest maandumisrada kühveldati tühjaks, tiirutasime siis pilve sees lennujaama kohal, halligi ei näinud, alles siis nägime midagi kui päris Järvevana tee kohal juba olime. Maandumine oli loksutav, aga läks hästi, kõik plaksutasid ja olimegi kodumaal tagasi!
lge nii et nägime kõike mis all on, kõrbe, mägesid, vett. Naljaks, nüüd istusime kõige tagumises pingis, muidu oli mõnus, sest saime kolmeses pingis kahekesi laiutada, aga kuna kemps oli seal samas, siis vahel käis sitahais üle pea :D Tukkusime ja sõime ja vahtisime aknast välja, "Simpsoneid" näidati kah. Mida Eesti poole seda lumisemaks läks, jessss, tahtsingi et lumi oleks maas. Maanduda kohe ei saanudki, sest maandumisrada kühveldati tühjaks, tiirutasime siis pilve sees lennujaama kohal, halligi ei näinud, alles siis nägime midagi kui päris Järvevana tee kohal juba olime. Maandumine oli loksutav, aga läks hästi, kõik plaksutasid ja olimegi kodumaal tagasi! 
